Rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil,
Mustanahalistele meestele anti väikesepalgalised töökohad, sest neid öeldi olevat tugevamad kui valged mehed. Nii ehk teisiti: naine, kes ei soovigi kaunim, stiilsem ja saledam välja näha, eirab ühiskonnas omaks võetud norme, millel rajaneb ka kogu moe- ja ilutööstus. Uuringud on näidanud, et Eestis on naistevastane vägivald massiliselt levinud ning ületab füüsiliste ja seksuaalkallaletungide arvult aastas Põhjamaid üle kahe korra. Eelkõige ei räägita sellest kultuurilisest, majanduslikust ega ühiskondlikust survest, mis vormib kehasid ja sunnib neid mingitesse nähtamatutesse, kuid samas rangetesse raamidesse või vormidesse. Ja keegi ei heida seda talle ette vastupidi, see haakub ümbritsevate ootustega tema suhtes, teatud määral ta täidab oma kohust. Samuti on Eestis mitmeid homöopaatia arste ja terapeute.
Isegi siis, kui seda ei tahetud või osatud lugeda. Subkultuurid kuulutavad välimusega oma erinevust ja rühmakuuluvust. Samas on välimust puudutavad koodid vahel lõpuni arusaadavad vaid rühmasiseselt. Emode stiili tuntumaks osaks on mustaks värvitud juuksed, silmi varjav tukk, kitsad tek- sad, neetidega vöö, must meik ja küünelakk, käevõrud ja haaknõelad.
Näiteks asjassepühendatule võib neetimine augud kõrvades, huulerõngas alahuule ääres jne tähistada dramaatilisi kogemusi inimese elus. Nii peaks kõige rohkem needistatud inimene olema ka kogemuste poolest rikas. Leiduvat ka ringkondi, kelle jaoks näitab kehal ilutsevate plastmassehete arv kandja seksuaalkogemuste arvukust. Subkultuuriline keha peaks kajastama subkultuuri keskseid väärtushinnanguid ja hoiakuid. Emode välimus peegeldab teatavas mõttes nende sisemaailma.
Emod on tuntud oma dramaatilisuse, tunnete väljaelamise ja haavatavuse poolest. Emotsionaalsus ja melanhoolsus kandub ka riietusse tumedamate toonide vahel hakkab silma mõni väiksem eredatooniline detail, justkui üksik rõõmuhetk.
Nagu mainitud, tähistavad needid valusaid kogemusi. Needistamisel on omakorda subkultuuris oluline roll ja autoriteetsemad on need liikmed, kes suudavad end ise needistada 4. Samuti võib subkultuurilise stiili eesmärgiks olla mäss, millega kaasneb teatud peavoolukultuuri elementide parodeerimine. Viimane on eriti omane just punkkultuurile. Kui tavaliselt meigitakse selleks, et olla ilus, ja tehakse pingutusi selle nimel, et jumestus jääks peidetuks, siis punkar meigib end silmariivavalt.
Mitte selleks, et olla ilusam, vaid selleks, et naeruvääristada kehtivaid ilukaanoneid. Sama eesmärki täidavad pornograafiast pärit aksessuaarid lateksit ja võrksukki ei kanta mitte selleks, et muuta end erootiliselt ahvatlevaks, vaid selleks, et muuta oma välimus groteskseks.
Teoreetikud, nagu Dick Hebdidge, tõlgendavad seda kriitikana naise keha kui seksuaalobjekti väärtustamisele ühiskonnas. Muidugi ei pruugi igaühelt, kes kasutab oma välimuses mõnest subkultuurilisest stiilist tuntud elemente, oodata, Hebdidge, Dick Subculture: The Meaning of Style.
London: Routledge.
DR. SIMEONSI DIEET
Emo subkultuur. Underground või mainstream? Tallinna Ülikool. Alati on lisaks pühendunutele olnud subkultuuridega seotud ka pealiskaudseid stiilijärgijaid. Samuti räägitakse individualismist juhitud tänapäeval stiilide supermarketist, kust igaüks valib sobivaid elemente, kombineerides neid vaid enesele omasel moel. Samas seob otsus astuda enese välimuse kujundamisel julgeid samme ja kasutada subkultuurilisi elemente inimese võib-olla vaid alateadlikult mingi kultuurilise kontekstiga ning mõjutab kas või ajutiselt tema identiteeti ja enesetaju.
Astudes isegi ainult ajutiselt või väliste märkide abil alternatiivsesse kehasse, astume ka kriitilisse dialoogi peavoolu kultuuriga. Sellele tõele ei vaidle tänapäeval vastu enam ükski täie mõistusega inimene, kes on vähegi kursis, milline võlumaailm võib ekraani taga avaneda. Internetist on saanud multifunktsionaalne kanal, igapäevaselt kasutatav meediaruum, kus kõik tundub lihtne, mugav ja näiliselt meie kontrolli all.
Me saame arvuti taga istudes teha juba peaaegu kõike saata e-kirju, kuulata muusikat, otsida elukaaslast, õppida, lugeda ajalehti, maksta arveid, tellida pitsat. Kõik need ja mustmiljon muud võimalust on meie jaoks vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Täpselt nii nagu meie reaalne tühine elu, on ka virtuaalmaailm võitjaid ja kaotajaid täis. Sotsiaalne darvinism, võtke või jätke. Ja enamik meist võtavad, muidugi võtavad, sest Interneti kaudu tuuakse meile kõigile soodsalt ja ainult kuumaksu eest koju kätte võimalus lõpuks ometi kellekski saada.
Kellekski selliseks, keda teatakse, vähemalt mingis ringkonnas, ja kelle tavaelu pisuke sotsiaalne kapital teeb virtuaalmaailma rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil abil korraliku hierarhilise tõusu. Ja meil on seda vaja seda kuulsust ja ühtekuuluvustunnet, seda teadmist, et me vastame normile sest isegi virtuaalmaailmas on normid ja läheme kaubaks. Eestlastel on Internetiga hästi, isegi väga.
Meil on ju reit, kohalik interaktiivne, virtuaalne ja müstiline Ja selleks, et keegi sind näeks, sind sinu erilisuses ja imelisuses tunnustaks, on vaja ikka meeletult palju tööd teha. Juba Tammsaare-vana ütles, et kui teed tööd, siis tuleb ka armastus, ja see taat juba teadis, mida räägib. Sest nii ongi kõik, mis sa teed, teed kõik endale, eks ole!
Ainult hea pilditöötluse, uute fotode lisamise, info uuendamise ja teiste eneseturustusnippide kasutamisega võib armastus lõpuks tulla. Teiste reidikate armastus. Ja kui see virtuaalne armastus imesid teeb, siis võid jõuda enim vaadatud kasutajate sekka või äkki hoopis top populaarseima hulka või päris tähelepanuväärseima hulka või koguni kuulsaima ringi Need, kes esialgu eliidi hulka ei mahu, saavad oma ego paitada mujal, ka tavainimesele avatud klubides.
Reidis on palju selliseid klubisid, mis koondavad näiteks Eesti parimaid seksikaid iludusi või mis on mõeldud Ainult Ilusatele Inimestele või Sekzikatele Kiizudele. Teatud reegleid peab klubisse kuuludes siiski täitma. Ja õige ka mis tähendab, et ainult hüvesid soovitakse nautida?
Vastav liikmestaatus tuleb siiski rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil, vere ja pisaratega välja teenida. Mida siis aga ometi teha, et kas või ühegi sellise klubi liikmeks saada? Kuidas teha nii, et keegi mind märkaks? Hüüatused Kommige mu pilte! Tuleb kavalam olla. Ja targem ka. No ja ilusam, seda muidugi esmajärjekorras. Aga algajatele reidikasutajatele, kelle südames pakitseb küsimus, miks teda ometi pole ühegi vipiklubi või edetabeli nimekirjas, annan ma eestlaslikust heast südamest mõned soovitused.
Ärge nüüd öelge, et teid ei huvita või et te pole nii idikas, et reidis kontot omada eestlast seda ju on, nii et ega teil endalgi just mööda külge maha jookse teadmine, kuidas küber kuulsaks ja virtuaalselt ilusaks saada. Et te siis teadmiseks võtaksite. Teie, naisolevused, kõigepealt. Esiteks on päris oluline see, mis kasutajanime sa endale valid, sest nimi peab olema kauni virtuaalse keha vääriline, lõppude lõpuks.
Sellised nimed nagu Roosahuulepulk, Magusmaagia, Iluspepu, Suhkrukuu, Nunnunägu, Meestesööjadaam on seepärast vägagi ratsionaalne ja edulootust andev valik. Mõelge nüüd ise, keda huvitaks persoon, kes peitub nime Triinu12, cfcfcf või ArmastanAndrest taha, kui tutvuda võiks hoopis selle salapärase profiiliomanikuga, kelle kasutajanimeks nanny dawn kaalulangus Olensuori, Sukrukomm või Imetüdruk!
No pole tõesti raske arvata, kelle profiili peal see hiireklõps tehakse. Lisaks tabavale kasutajanimele ja ostan-müün-vahetanmentaliteedile, mille kaudu saab endale feimi juurde koguda, kasutatakse atraktiivsuse suurendamiseks ka tavapäraseid meedia kaudu teada-tuntud labaseid müüginippe. Edukad virtuaalsed kehad on need, mis on modellimõõtu, saledad, ikka seeteate ju küll.
DR. SIMEONSI DIEET - Ravikunst
Riietega ei peaks samuti üle pakkuma, sest ilus keha on selleks, et seda näidata, mitte varjata. Ja seepärast on soovitatav rõhuda miniseelikutele 15 cm seelikute klubi liikmed võivad endale tunnustavalt õlale patsutada ja avara dekolteega topikestele, millest välja paistvad kaunid kehakumerused kõik mehelikud pilgud rõõmsalt särama löövad.
Talvel on raske neid nõudmisi täita, saan täitsa aru, ikkagi põhjamaa ja lumi. Siiski ei tasu muretseda, tuleks lihtsalt suvel päikselist ilma nautides paar mälukaarditäit pilte rohkem juurde klõpsida soovitatavalt rannas peesitades, koduaias õhuvanne võttes või karjamaal lebaskledes. Siis võib riietusega veelgi vabamalt ümber käia. Saate ju aru küll, mida ma mõtlen. See ammune ühiskondlik ilu ja seksikuse sümboliks kujunenud juuksevärv on jätkuvalt au sees ka virtuaalsetes kogukondades. Ja veel ärge jumala eest oma juukseid lühikeseks lõigake!
Ilusad inimesed, eriti aga virtuaalse edetabeli inimesed, on pikkade juustega. Nii et suvepalavusest hoolimata ei tasuks juuksurisse joosta, kui on soov tõesti virtuaalses elus kuhugi jõuda. Ma räägin täiesti tõsiselt. Ja tuleb veel meelde üks eesti vanarahva tarkus, mis on ka tänapäeva Eesti virtuaalsete kehade puhul vägagi asjakohane kuri nägu, see on häbi, naeratus lööb kõikjal läbi!
Vaat nii. Ehk siis kõik ilusad inimesed ja need, kes tahavad ilusaks saada, peaksid fotodel poseerides rõhuma oma võluvale naeratusele. Kui eestlaslik tagasihoidlikkus teid liigselt kammitseb ja avalat või vastupidi võrgutavat naeratust suule manada alguses liiga keerukas tundub, siis püüdke alustuseks sotsiaalse õppimise teel televiisorist tulevate Colgate i reklaamide eeskujul peegli ees harjutada, ja küll ta lõpuks tulema hakkab.
Virtuaalsetele meesolevustele on reidis isegi keerukam soovitusi jagada kui naisolevustele, aga ma püüan siiski. Kõigepealt tuleks teil otsustada, millist mehetüüpi te sooviksite 23 23 kujutada. Kas te tahate olla pahapoiss, kelle jõuline keha ja ägedad tuunitud autod on need, mis teie persona t upitama hakkavad? Või tahate olla kodumaine metroseksuaal, kergelt looritatud pilguga nunnu moosipoiss, kel trendikas riietus, igati klanitud välimus ja ägedad aksessuaarid Ettevaatust!
Bling pole siiski in! Mitmekülgsus on see, mis edu toob ühel fotol moosipoisilikult päikseloojangu taustal kaugusse naeratamas, teisel macho likult, üks käsi taskus, teine autokapotil, ülbelt otse kaamerasse vaatamas. Ja rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil palja ülakehaga pilt peaks ka ikka olema meeste seksiobjektina NB! Võrdõiguslikkuse võidukäik. Kuid siiski kõige olulisem on oskus teha kompromisse ning olla tähelepanelik ja paindlik. Lugeda hoolega kommentaare, mida teie fotod saavad, vaadata pingsalt teiste seni veel edukamate persoonide profiile ja lihtsalt püüda Andra Siibak Reitoloogia rajaja.
Vabal ajal olen normaalne aga vaba aega ei ole :D Vv? Siis tunnen, et inimestele enam riideid ei tehagi.
Pole ju mingi uudis, et Virtuaalmaailmas, kus tõelised kehad peaksid olema sõna otseses mõttes kadunud, on käibel reaalse eluga siiski suhteliselt sarnased seadused ja reeglid. Nii näiteks luuakse ka virtuaalses elus edetabeleid, mis on oma ulatuselt ja globaalsuselt veel palju mõjuvõimsamad kui ühed tavaelu edetabelid iial olla saavad.
Ja me tahame neisse kuuluda, neisse virtuaalsetesse edetabelitesse, oh, kuidas tahame kui meie virtuaalne keha vaid oleks selle au vääriline Brigitta Davidjants Ilukirjanduses kirjeldatakse murdeeaga kaasnevaid füüsilisi muutusi ja oma kehast teadlikuks saamist kuidagi valuliselt. Tundub, et tänapäeva reaalsus on märksa proosalisem.
Minu kehateemaline valgustus tuli koolis. Nimelt meeldis mulle istuda esireas sealt nägi hästi tahvlitjalad mõnusasti välja sirutatud. Tükk aega polnud sellega probleemi. Mingi hetk hakkasid aga tahvli ette marssivad õpetajad mu jalgade otsa komistama. Üks kukkus isegi ninali. Meie tolerantselt hedonistlikul ajal tundub, et iga nauding peaks olema lubatud, ning kui mingil arusaamatul põhjusel seda siiski keelatakse, ei tähenda see veel, et peaksime oma soovidest loobuma. Neile tuleb lihtsalt veenev õigustus leida.
Üht sellist naudingut näikse pakkuvat alaealise tütarlapse keha. Seetõttu tegin kord veidrat statistikat. Palusin nimelt sõbrannadel kokku lugeda, kui palju meenub neile tuttavate alaealiste intiimsuhteid tunduvalt vanemate meestega.
Enamikul jäi ühe käe sõrmedest puudu. Mida aeg edasi, seda rohkem tehakse juttu, kuidas pisikesi tüdrukuid räägitakse ära küll rate. Värskete naisehakatiste suhted endast märksa vanemate meesterahvastega pole pooltki nii taunitavad.
Tõepoolest, ühel keskkoolineiul arvatakse pea üldjuhul õlgadel olevat ja intiimsuhted on pärast Mehi, kes jorisevad õhtuti baaripukil õlleklaasi taga, et tänapäeva tüdrukud on varaküpsemad ja naise keha on sugueluks kõige rohkem valmis rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil murdeeas, on kah nagu raba.
Need väited ei jää jaburuselt alla sellele, mida kuulsin kunagi ühelt koorijuhilt, kelle sõnul hakkab poistel tänapäeval häälemurre varem, sest nad näevad ju telekast nüüd igasuguseid seksfilme ja mängivad neid tapmistega arvutimänge.
- Millised toiduained poletavad kae rasva
- 48 tundi rasva poletamine
- ihakeha ja lihakeha Valik esseid ja arutlusi kehast - PDF Free Download
- (PDF) Ihakeha ja lihakeha | Raili Marling and Redi Koobak - citymarina.ee
- Kaalulangus ja lihaste raiskamine koertel
Teisisõnu püütakse viidata sellele, et praegune noorsugu saab füüsiliselt täiskasvanuks varem, kui seadus seda tunnistab, ning ühiskondlikke norme, mis taunivad verinoorte tütarlastega magamist, võiks seetõttu samuti iganenuiks pidada. Seetõttu aga polegi vahekord noore neiuga justkui nii suur patt. Mitte sugugi harvemini ei apelleerita sellele, et kusagil loodusrahvaste kultuurides pannakse tüdrukud vanemate meestega paari juba aastaselt. Sealjuures unustatakse mainida või tõenäoliselt lihtsalt ei teataet sageli ei tohi vanem mees oma rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil naisele veel aastaid seksuaalselt läheneda vt nt Marjorie Shostak Nisa.
Me ei kuule ka vastupidisest, näiteks sellest, et Kaukaasia folklooris leidub küllaga rahvalaule, kus vanem naine kurdab oma aastase abikaasa üle, kes ei tule öösel tema kõrvale, vaid läheb lehmade kõrvale lauta sooja. Neid õlleklaasijutte kuulates tekib mul iga kord vastupandamatu kihk röögatada: tulge mõistusele! Kas füsioloogiline areng käib emotsionaalse ja vaimsega käsikäes?
Ja mis sellest, et rinnad kasvavad! Samahästi võiks eeldada, et kui poisil hakkavad lõual võrsuma esimesed udemed, võiks ka tema kohe suguelu alustada. Miskipärast ei kibele aga ühiskond sama innukalt kaitsma aastaste poiste õigusi pigem vastupidi, vanema naise ja poisi suhet peetakse märksa taunitavamaks kui noore tüdruku ja vanema mehe 26 26 oma.
Selline reeglite valikuline rakendamine ja seega ka noorte enesekuvandi kujundamine peegeldab omakorda, kuidas meestekesksed soorollid on tänapäeval varjatud kujul ikka veel elujõulised. Seega oleks kohatu otsustada ainult kehalise küpsuse järgi, kas neiu on seksuaaleluks valmis. Murdeealine tütarlaps kujutab endast ajupesuks eriti soodsat pinnast, sest niivõrd väikese elupagasiga on väga raske ära tabada, kes on prints valgel hobusel ja kust algab ärakasutamine. See paistab olevat valupunktiks eriti Eestis.
Nagu selgub Põhja politseiprefektuuri lastekaitsetalituse juhtivinspektori Pille Alaveri jutust, on suure vanusevahega inimeste suhted Eesti ühiskonnas märkimisväärseks probleemiks: Meile on korduvalt helistatud ja küsitud, mida teha, kui vanem mees elab kokku alaealisega, näiteks aastane aastasega.
Meie ei saa paraku sekkuda, kuni asi pole vägivaldne. Ja ka siis peab kelleltki signaal tulema. Meie avalik arvamus on aga selliste suhete puhul kõike muud kui tauniv.
Kuidas satuvad tüdrukud üldse sellistesse suhetesse? Murdeiga, mil naiivsus ja iseteadlikkus käivad käsikäes, nimetatakse tihti raskeks vanuseks ning noored neiud on vanemate sookaaslastega võrreldes oluliselt kaitsetumad ja ärakasutatavamad. Alaver tõstatab ühe põhjusena, miks noor neiu alustab suhet endast oluliselt vanema mehega, pereprobleemid: Praktika näitab, et laps ei jookse naljalt ära kodust, kus on usalduslikud suhted.
Üldjuhul ei saa kas tütar vanematega läbi või siis pööratakse teisele lapsele rohkem tähelepanu, on käsil lahutus või peres on kasuvanem. Kas on vanematel liiga palju tööd või on neil omad mured, nii et lastele asjade selgitamiseks ja seksuaalkasvatuseks ei jätku aega.
Sellises olukorras võib vanemast mehest saada kindlust pakkuva perekonna aseaine, kes hakkab tegelema ka areneva noore naise seksuaalkasvatusega. Pole kahtlustki, et üks vanem habetunud härra võlub noort tütarlast, sest mõjub eakaaslaste kõrval nii mehisena. Suure, targa ja mõistva mehe kõrval tunneb üksildane murdeealine ennastki suuremana ja turvalisemalt. Alaver kirjeldab selliste suhete tekkemehhanisme: Me kõik tahame juba üsna noorelt olla ihaldatud.
Noorel inimesel puudub aga elukogemus. Mõistan täiesti, rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil aastane armub aastasesse, sest iga neiu unistab ju printsist, tähelepanust ja armastusest. Eakaaslased seda talle osutada ei oska. Siis tuleb hea onu, teeb välja ning kiidab, kui ilus, tark ja intelligentne sa oled. Ja kui ta kohtleb sind nagu täiskasvanud naist, on see iga teismelise tüdruku unistus. Siis on lihtne armuda ja ongi pea sassis. Samas ei tohiks unustada, et sellises olukorras kasutab vanem mees teismelise täiskasvanuks saamise unelmat oma vajaduste rahuldamiseks ning see võib omakorda pärssida noore naise isiksuse arengut.
See unelm on seda petlikum, et näilist küpsust ja turvalisust pakkuv mees võib ka ise olla kõike muud kui enesekindel täiskasvanu. Kui hakata uurima, mis liigub sellise mehe ajus, kes valib endale lapseohtu elukaaslase, võib sealt sageli avastada ebaküpse ja ebakindla täiskasvanu. Kas asi on selles, et selline mees ei suudaks end mõne omaealise naisega maksma panna?
Alaver tõdeb: 5-minutiline rasva poletamine pedofiilgi pöördub laste poole tihti seetõttu, et ei leia kontakti eakaaslastega, mitte ainult erutava füüsise pärast.
Ihakeha ja lihakeha
Ebakindlust näitavad ka suhtega kaasnevad keelud, endast nõrgema ja ebaküpsema ohjamine ja omamine. Need leiavad murdeealises viljaka pinnase, sest nii noorel tüdrukul puudub elukogemuslik pagas, mille põhjal otsustada, mis on õige ja mis vale.
Võib-olla ongi just seetõttu lihtsam end noorema neiuga maksma panna ning sageli kehtestab mees oma noorele sõbrannale reeglid, mis võimaldavad tal teha, mida ta soovib, kartmata kriitikat või vastuhakku. Nagu nentis üks vestlusringis osalenutest: Kui mu peika ütles, et šeff naine ei heida mehele joomist ette ja lubab teistega ameleda, siis surusin hambad risti ja leppisin kõigega, sest tahtsin nii kohutavalt samuti šeff olla. Sellised suhted mõjuvad vaimselt pärssivalt.
Meil on keha, või täpsemalt oleme kehad. Ühest küljest on keha meil alati olemas. Selle kaudu tajume maailma.
Ja siis on üsna loll küsida, miks sa ära ei tule. Aga kuhu ma lähen, võiks vastu küsida. Tekib tunne, et temata hakkama ei saagi. Pole raha, pole kodu, mõlgutab mõtteid üks teine daam. Kolmas aga lisab: Sageli eraldutakse ka perest ja sõpradest. Et suur mees suudab mõlemat ülal pidada, ei saa ju tööle minna.
Juhtivinspektor leiab: Kui midagi läheb valesti, näiteks suhtesse sigineb vägivald, on lapsel väga raske kuhugi kurtma minna ta on mässanud ja vanemad näiteks kuu peale saatnud. Ning kui tüdrukul ebaõnnestub suhe, mille pärast ta on võidelnud, on tal seda väga raske tunnistada.
Selgubki, et praktikas tõukab pere ise sellise noore inimese tihti eemale: Ta on tegelikult täiesti üksi. Kui tüdruk rabeleb lahti näiteks vägivaldse mehe juurest, siis ta enamasti tormabki uude suhtesse. Iseasi, kas see on parem. Kõik vestlusringis osalenud leidsid, et säärased ebavõrdsed suhted sillutavad teed sellele, et naine laseb end tümitada ka tulevikus. Kuigi Eesti perevägivalla ohtrus pole mingi uudis, põhjustab statistika nägemine siiski alati minišoki.
Uuringud on näidanud, et Eestis on naistevastane vägivald massiliselt levinud ning ületab füüsiliste ja rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil arvult aastas Põhjamaid üle kahe korra.
Ebavõrdsetes suhetes on muidki tegureid, millele on seksuaalsest ärakasutamisest vähem tähelepanu pööratud, näiteks see, et lapsed ei jõua enam kooli.
Seepärast soovitab Alaver vanematel kui vähegi võimalik vestelda ka mehega, kellega nende tütar on suhet alustamas, et välja selgitada, millised plaanid tollel on: Et seksida võid, aga kas võtad koos mehe rolliga ka lapsevanema rolli, koolitad ja katad? Kui mehel on selline lapsnaine, siis kas töövihikuteks peavad taskuraha andma vanemad? Tegelikkuses kahju munad kool üsna kähku kõrvale ja lapsed on kärmed tulema, olgugi et tõenäoliselt pole see just eesmärk, mida sellisesse suhtesse astuv noor naine taotleb.
Alaver lausub: Ega ma ei usu, et üks aastane tahaks juba aastaselt kangesti sünnitada. Hariduse ja elukutseta noor lapsega naine satub oma mehest veelgi suuremasse sõltuvusse ning tema tutvumine täiskasvanumaailmaga on tõenäoliselt tunduvalt proosalisem, kui esmaste muljete ja unelmate põhjal ennustada oleks osanud.
ihakeha ja lihakeha Valik esseid ja arutlusi kehast
Seega ei ole teismeliste tüdrukute ja vanemate meeste suhete puhul tegu ainult komblustavade või seksuaalsust puudutavate tabude rikkumisega, vaid sellega kaasneb hulk sotsiaalseid probleeme, mida meie ühiskond eelistab eirata. Siinse kliimavöötme meeste õigustused, mis lubaksid alaealisega voodisse hüpata, on ülimalt demagoogilised. Tõelist põhjust, et noor ja lapselik karvadeta keha on lihtsalt erutav, ei tohi ju teadupärast tunnistada.
Ja siis hakkabki sadama neid ebateaduslikke selgitusi. Arusaadav, et meestele on alati noored tüdrukud meeldinud ja meeldivad ka edaspidi. Aga rabav on suhtumine, nagu oleks igati normaalne, et vanad mehed magatavad noori tüdrukuid. Oleks hirmus tore jõuda vähemalt sinnani, et ühiskond poolenisti alaealiste ärakasutamist avalikult tauniks ega õigustaks seda stiilis plika oli ise loll.
Muide, väidetavalt häbistatakse Kuuba teisitimõtlejaid sellega, et rahvamass tuleb kokku, näitab dissidendile karjudes tagumikku ja loobib teda mädamunadega.
Seda karistust võiks kõige leebema variandina rakendada ka poolalaealiste neidude ärakasutajate puhul. Üht viljakas eas naist eriti.
Mulle jõudis see erilise selgusega kohale siis, kui titeootele jäin. Ja nüüd, pärast pooltteist aastakest emaks olemist hakkasin ka taipama vanarahva ütelust, et naiseks saab üks emane inimene õieti alles pärast lapse sündi.
Sama mõtet edasi arendades tahaksin ka öelda, et ega üks lasteta rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil ikka päris aru ei saa, milleks feminismi vaja on, sest patriarhaadi tõeline diktaat naise elus algab alles seoses lapsega.
Rasedus, sünnitamine ja imetamine peaksid ju olema puhtalt kehaga seotud loomulikud tõsiasjad. Oma suureks üllatuseks avastasin, et patriarhaat ja selle kultuuriline diktaat topib oma nina kõikjale vahel avalikumalt, vahel varjatumalt. Rase rümp Rasedus lisaks uudistavatele pilkudele tänavatel ah sinna see minu maksuraha emapalgana hakkabki minema! Tervishoid on teatavasti üks konservatiivsemaid ja ka patriarhaalsemaid institutsioone. Günekoloogid on oma olemasolu ootusärevate emade jaoks nii oluliseks teinud, et ilmselt ei kujuta paljud elevil noored emad ettegi, et nende lapsuke ilma igakuise kõhu ja vererõhu mõõtmise, ultraheli ja muude protseduurideta üldse kasvaks ja areneks.
Loomulikult võib ju küsida, et mis siis selles halba on, kui hoolitsevad meditsiinitöötajad naiste ja nende tulevaste laste tervise nimel toimetavad. Ega ju olegi, kui see n-ö hoolitsus ei oleks taandatud rutiinsele ja väga sageli rituaalsele kontrollile, mis keskendub vaid füüsisega seonduvale. Igakuine kontroll harjutab naised valge kitli ja haiglalõhna ning oma alluvaseisundiga, kus keegi teine on alati targem kui naine ise. Olulised on numbrid ja analüüsid, mille tähendust harva selgitatakse ning mille tagajärgede kohta naised tavaliselt selgitusi ei küsi.
See, mida raskejalgne naine tunneb või mõtleb, ei huvita valget kitlit. Tarvis on pommitada ultraheliga kõhuelanikku, kellele see protseduur on sageli ilmselgelt ebamugav, sest ta üritab eest ära minna; teha vaginaalset läbivaatust, mille tulemusel nii mõnigi varane rasedus on katkenud; kaaluda ja mõõta tulevast ema, kelle tervist see tegevus kuidagi ei mõjuta, ning vahel ka suure nõelaga lootevee proove võtta. See viimane protseduur peaks näitama, kas on suurenenud teatud laadi loote väärarengu Downi sündroomi tõenäosus.
Kui tihti aga küsivad naised endalt ja oma lapse isalt: kas me tõesti hävitaksime selle lapse, keda ma juba kõhus liigutamas tunnen, sellepärast, et võib-olla analüüsi tulemus ei ole kunagi täiesti kindel on ta Downi sündroomiga. Käies korralikult arsti juures ning muretsedes oma mõõtude ja näitude normaalsuse pärast harva ei leia arst kas või väikest patoloogiatloodab rase, et ta on teinud kõik endast oleneva, et ta lapsel oleks hea.
Kuid see pole veel kõik. Lisaks meditsiinile on oma suur osa lapseootuses tarbimisühiskonnal. Tulevase hea ema rolli juurde kuulub loomulikult veel põhjalik titevarustuse hankimine. Foorumitest ja kohvitassi tagant kostev arutamine vankritüüpide ja eri firmade toodete üle meenutab Eesti meeste autohulluse vaid 30 30 veidi vähendatud varianti. Harva, kui üldse, tuletab keskkond raskejalgsele meelde, et sünnituseks valmistumine ja lapsevanemaks kasvamine on eelkõige vaimne ja hingeline protsess.
Võtke see laps välja Üheksa kuud muutuva kehaga. Selle aja jooksul võib mõni naine rõõmustada, et on esimest korda elus arvestatavad rinnad saanud ikka sellised, mis meestele meeldivadja samas tunda ebamugavust kõhu pärast, mis esmalt paistab lihtsalt üleliigse rasvapolstrina see ju meestele ei meeldi ja hiljem muudab naise keha keskmise elevandi sarnaseks.
Sellesama üheksa kuu jooksul on naine kenasti harjunud olema kontrollialune objekt, mida iseloomustavad igasugused numbrid ja näidud ning mille heaolu eest vastutab valge kittel. Jõuab kätte päev, mil maimuke soovib välja. Vanal ajal olid ja tänapäevalgi on traditsioonilistes ühiskondades sünnitajal toeks ja abiks teised külanaised või mõni teadjanaine.
Seoses arstiabi ametlikustamisega hakkas see Euroopas Mida aeg edasi, seda rohkem aga suunati naisi kodunt ära haiglatesse. Eestis hakkasid linnanaised kodu asemel haiglas sünnitama enne Teist maailmasõda. Pärast sõda püüti mitmesuguseid vahendeid kasutades ka raha makstes naised lõplikult haiglasse saada. Seega haarab nüüdisaja rase esimesi tuhusid või tilkuvat lootevett tundes valmispakitud haiglakoti ja äreva mehe kaenlasse ning kiirustab haigla poole.
Meditsiiniasutusse jõudes algab kõik see raseduse alguses ja jooksul kogetud bürokraatia ja analüüside kadalipp algusest peale valudes ema poetab vastuvõtuõele oma viimase menstruatsiooni aja, täidab pika ankeedi andmetega, mis nagunii tema rasedakaardis kajastuvad, ning suunatakse edasistele protseduuridele. Esmalt sätitakse sünnitav naine, juhtmed ümber kõhu, 20 minutiks KTG-aparaadi alla lamama. See on selline masin, mis mõõdab emaka tööd ja lapse südame toone see tähendab, et pannakse paberile numbritega kirja, kui tõsine naise sünnitustegevus on.
Valudega paigal olla ei ole meeldiv, pigem võiks seda suisa piinavaks nimetada. Samas olin ise tunnistajaks vestlusele, mis toimus ühel haiglatuuril pealinna erahaigla peagünekoloogi ja selle majaga tutvuma tulnud pere vahel. Küsimuse peale KTG usaldusväärsuse ja protseduuri vajalikkuse kohta tunnistas peagünekoloog, et kolmandikul juhtudest alahindab KTG-aparaat emaka töö tugevust, kolmandikul juhtudest ülehindab.
Ja ainult ülejäänud kolmandikul juhtudest annab see aparaat tõese tulemuse. Küsimuse peale, et kas siiski võiks sellest protseduurist loobuda, keelitas aga arst seda mitte tegema, sest meile peab ka mingi paber maha jääma. Sünnitus edeneb. Õnneks on asjad nõukogudeaegse totaalse meditsiiniga võrreldes paranenud häbet raseerima keegi ei sunni ja nibusid briljantrohelisega ka kokku ei määrita, energia- ja vedelikukaoga naisele on söömine ja joomine nüüd üldjuhul lubatud.
Rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil mees lastakse naise juurde toeks. Aga enamasti tekib sünnituse jooksul hetki, mil meditsiinitöötaja tunneb, et peab protsessi sekkuma, sest ta soovib olukorda kontrollida või leiab, et sünnitus rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil edene piisavalt kiiresti või normide kohaselt.
Ometi ei ole rasedus haigus ega sünnitus tavaliselt operatsioon. See on keha loomulik protsess, mis kulgeb naistel väga erinevalt. See on väga õrna tasakaaluga protsess. Ja kui sünnitegevusse ilmaasjata sekkuda, isegi väga tähtsusetul moel, võib paljugi paigast ära minna. Selle tulemusel on tarvilik veelgi räigem meditsiiniline sekkumine ning lõpuks võib arst uhkelt öelda, et ta päästis lapse ja ema kõige kohutavamast.
Seda, mida aga näiteks erakorralise keisrilõikega lõppenud 31 31 sünnituse läbi elanud naine tunneb, ei küsi järjekordselt keegi. Need tunded võivad olla väga muserdavad. Näiteks on uuringutes leitud, et vägistamise ohvrid ja traumaatilise haiglakogemuse saanud sünnitajad kirjeldavad oma kehaga seotud läbielamisi ja tundeid üsna sarnaselt.
Kui keisrilõiget õnnestub siiski vältida, siis veel nüüdki satub Eestis palju naisi sünnituse käigus mingil hetkel selili sünnituslauale, jalad harkis ja üleval. See on sünnitusprotsessis üks ebaloomulikumaid asendeid üldse. Esiteks on lapsel sünnitusteedes raske laskuda, sest gravitatsioon ei toeta tema liikumist. Teiseks on valudes naisel tavaliselt eriti ebamugav olla selili ja koguni liikumatult, sest see on lihtsalt kõige valusam asend.
Kui naistel lastakse loomulikult ja oma äranägemist mööda sünnitada, valivad nad enamasti mingi püstise, kükakil või küljeli asendi. Samuti on liikudes tuhusid kergem taluda. Miks siis üldse naisi selili pannakse? Arstile on lihtsalt nii kõige mugavam ta saab kõige paremini toimuvat kontrollida.
Aga kuidas üldse on selle meetodi peale tuldud? Arvatakse, et voodis ja selili sünnitamine on saanud alguse Prantsuse õukonnas, kus kuningas Louis XIV soovis jälgida, kuidas tema armuke sünnitab. Parim viis selleks oli nii, et naine oli selili voodis ja kuningas piilus toimuvat kardina tagant. Sünnitus ei pruugi alati negatiivseks kujuneda. Kus on rõhumine, seal on ka vastupanu. Mõni teadjam naine üritab sünnitusvabrikus inimese tunde säilitamiseks ämmaemandale või arstile oma soovide kirjeldusega rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil pihku suruda.
Vahel läheb isegi hästi ja haiglast lahkutakse meeldivate tunnetega. Avalik imetamine on kui tänaval kusemine Milleks on naisel rinnad? Tänaval ja poes käies ning ajakirjandust sirvides paistavad reklaamides mitmel pool silma naise rinnad vähem või rohkem eksponeeritud ja paljastatud moel. Naiste rinnad on meie ühiskonnas kokkuleppeliselt meeste omad ja nende seksuaalsete ihade üks põhilisi objekte. Ilmselt on iga naine oma elus vähem või rohkem rindade pärast muretsenud äkki on liiga väikesed, äkki liiga suured või hoopis liiga lõdvad?
Ma ei ole veel kohanud naist, kes muretseks selle üle, kas ta rinnad on sobilikud lapse toitmiseks. Imetamine ehk tissitamine, nagu enamik rinnaga lapsi toitvatest emadest seda kutsub, on meie ühiskonnas tegevus, millest parema meelega ei räägita ja mida ühiskondlikult ei soosita.
Tulemus vähem kui pooled Eesti kuue kuu vanustest lastest said aastal rinnapiima. Aastaste kohta ei koguta meil isegi statistikat. Aga miks see siis ikkagi nii kujuneb? Kes vähegi oskab vaadata, näeb piimaasendajate üliaktiivset turundust, mis on oma olemuselt sama pealetükkiv ja ühtlasi sama peenelt välja mõeldud kui tubaka- ja alkoholireklaamid. Segutootjad kasutavad reklaamis ühiskonnas kõrgelt hinnatud mehelikke väärtusi, rõhudes oma toodet tutvustades teaduslikkusele rikastatud rauaga, selle ja tolle vitamiiniga, sisaldab probiootikume.
Kõige sellega luuakse mulje, et segu on lapsele hea. Tavainimesel on raske hoomata, kui palju vitamiine, toitaineid, immuunsüsteemi tugevdavaid antikehi ja häid baktereid on rinnapiimas. Lisaks ei saa seda ju ka poest toreda elevandiga totsiku sees osta ja tissitamise propageerimiseks ei potsata värske ema postkasti mõne kuu tagant värviline lastetoitu tutvustav voldik. Lisaks tooteturundusele on iga imetav ema ilmselt kokku puutunud vanemate naiste seisukohtadega, millega püütakse talle sisendada, et ta keha lihtsalt ei ole võimeline lapse jaoks piisavalt piima tootma.
Mida muud lootagi ühiskonnast, kus inimkeha piimatootmise seaduspärasused on tundmatud ning enamikul vanematest naistest ei ole imetamise kogemust, rääkimata positiivsest ja pikaajalisest imetamise kogemusest! Tissivilgutamine, isegi kui nibu on lapse suus, tekitab paljudes ebamugavust. Mõni mees on seda tänaval urineerimisega võrrelnud. Ent samuti ei ole meil rasvaskaotus toimub esmaspaeval paperbackil kohtades sh töökohtades lapse toitmiseks või rinnapiima pumpamiseks mõeldud ruume.
Proovige teinekord Tallinna-Tartu rongis rinnapumpa kasutada või leida mõnes ametiasutuses või kaubanduskeskuses või veelgi hullem, oma töökohas paika, kus saaks rahus tissitada.
Kõik need tunded lisavad julgust ette võtta seda, mida varem ei julgenud proovida. See aga omakorda avab erinevaid uusi toredaid võimalusi Sinu elus!
Sa ei tunne dieedi ajal nälga ja keha saab igapäevaselt —kcal kõiki rakkudele vajalikke toitaineid. Dr Simeonsi dieedi ajal keha korralikult puhastub ning ka mingil määral terveneb. Dieedi ajal ei pea ilmtingimata tegema trenni, kuid kui keha on füüsilise hulgimuugi kaalulangus keha mahkmed harjunud, siis võid trenniga jätkata. Seega, Dr Simeonsi dieeti saavad teha ka inimesed, kellele füüsiline koormus ei sobi.
Kiire kaalulangus võib olla ohtlik, kui seda tehakse ebatervislikult. Dr Simeonsi dieediga kaasnev kiire kaalulangus pole kehale kahjulik, sest keha pole näljas.
Inimene saab oma varurasvast — kcal kõiki rakkudele vajalikke toitaineid. Meie dieediga ei vähendata struktuurrasva ja lihasmassi.
Seetõttu pole meie dieediga kaasnev kiire kaalulangus ohtlik. Dieedi käigus võetakse kaalust alla AINULT varurasva arvelt ning selle tarbetu rasvahulga kahandamine on vaid tervislik! Kuna joome dieedi ajal päevas 1 liiter rohelist teed või 1 liiter peterselliteed lisaks 2 liitrile veele, siis pole jääkainete neutraliseerimine ja kehast väljutamine probleem. HCG hormoon on rasedushormoon, mida leidub väikeses koguses nii naiste kui ka meeste kehas kogu aeg.
Just selline olukord on kui naine on rase. Meie Biolit graanulid ei sisalda ainelist hCG hormooni, küll aga kannavad nad hCG hormooni homöopaatilist ehk võnkeinfot, st tegemist on bioresonants-koopiaga, millele aju reageerib sama moodi kui veres oleks reaalselt hormoonitaseme tõus.
Biolit graanulid on ainulaadsed, sest teadaolevalt kasutame bioresonants-koopiat Euproopas ja Iisrealis vaid meie. Meie Biolit graanulid ei sisalda mitte mingil määral ainelist hCG hormooni! Meie graanulid on kasesuhkrust ehk ksülitoolist, millele on bioresonants-aparaadi abil ümber kopeeritud rasedushormooni hCG lainepikkus ehk energeetiline võnkeinfo.
Pane tähele, et info pole aine! Inimese kehas töötab meie graanul sarnaselt klassikalisele homöopaatiale, kuid erinevalt klassikalisest homöopaatiast on meie graanul valmistatud aparaadil, kus ksülitool ei puutu kokku hCG hormooniga.
Homöopaatia puhul ei ole tegemist platseeboga, vaid väga tuntud alternatiivraviga terves maailmas.