Kuidas vahendada relvade naissoost. Kategooria

Vahtkonnaülema kohustused vahtkonna ja vahipostide üleandmisel ning vastuvõtmisel on toodud ära käesoleva määrustiku punktides Ukse paremaks pooleks loetakse pool, mis jääb ruumist väljudes paremale.

Maret Nukke japanoloog Stephen Turnbulli humoorikas võtmes kirjutatud algaja samurai käsiraamat on üks lõbusamaid kirjatükke samuraikultuurist, mida ma olen juhtunud lugema.

Vahtkonnaks nimetatakse kaitseväelastest koosnevat relvastatud meeskonda, kes käesolevas määrustikus ettenähtud korras paneb vahiteenistuse ülesannete täitmiseks välja tunnimehi ja saadab vajaduse korral välja patrulle. Alaliseks nimetatakse vahtkonda, mis pannakse välja valveobjektide juurde kas kogu ööpäevaks või selle osaks. Alalisi ööpäevaseid vahtkondi vahetatakse iga 24 tunni järel garnisoniülema poolt määratud kellaajal, alalised ööpäevaosa kestusega vahtkonnad pannakse välja ja võetakse maha garnisoniülema poolt määratud kellaajal. Erakorraliseks nimetatakse vahtkonda, mis pannakse välja mingiks perioodiks ajutiselt valve alla võetava valveobjekti juurde.

Turnbull seab oma samuraiõpiku huvitavasse ajaloolisse konteksti, kus selle kirjutamise aeg oleks justkui hingetõmbepaus Jaapani ajaloo ühe suurima pöördepunkti, Turnbulli loo minategelaseks on väljamõeldud suur samuraipealik Umawatari Bogyū, kes võtab vaevaks kirjutada juhised noorele samuraile, kuidas saada võimalikult väärikaks sõdalaseks.

Tõele au andes on kuidas vahendada relvade naissoost selle fiktiivsele autorile kohaselt väga subjektiivne oma hinnangutes, mis käivad kaasas selle ajalise paigutamisega Nõnda saamegi teada, kuidas võisid tollased samuraid mõista näiteks suure väejuhi Toyotomi Hideyoshi vallutusretki Koreasse, Jaapani ühendamise tagamaid ja ka suhtumist lääne inimestesse ning nendega Jaapanisse kaasa toodud uudsetesse asjadesse, nagu kristlus, tulirelvad ja tubakas.

Ajaloolise tõe huvides peaks samuti ära märkima, et loo väljamõeldud autori kirjeldatud tozama maaisandad polnudki tegelikult šogunaadi alamad ehkki shōgun soovis muidugi niiviisi mõeldavaid need peamiselt Kyūshūl elavad samuraiklannid olid n-ö sõltumatud samuraid, kes pidasid aktiivset kaubavahetust nii Aasias kui ka Läänega sellal, kui šogunaat kehtestas isolatsioonipoliitika.

Enne relva ostmist nõuavad osariigid elanikelt föderaalselt volitatud taustakontrolli läbimist kui ostate litsentseeritud edasimüüjalt ja sõltuvalt osariigist hankige luba või litsents.

Relvaloa saamiseks nõuavad riigid inimestelt tavaliselt sõrmejälgede esitamist, loa taotlemist ja mõnel juhul tulirelvade ohutuskursuse läbimist.

Lõppude lõpuks võtab litsentsi saamine tavaliselt mitu päeva, samas kui Missouri osariikides saavad potentsiaalsed relvaostjad tulirelva mõne minutiga, eeldades, et nad läbivad föderaalselt volitatud taustakontrolli.

Valvkonnaülemaks määratakse harilikult kapral vanemmadrus või reamees madrus. Valvepostiks nimetatakse tähistatud vt lisa 28 ja 29 kohta või piirkonda, kus asuvad valvatavad objektid.

Relva vägivald on madalam riikides, kus on vaja litsentse, näitavad uuringud Uus paber väidab, et relvade litsentsimise seadused võivad vägivalda ohjeldada kahel peamisel viisil. Selle dokumendi avaldas Johns Hopkins Relva poliitika ja teadusuuringute keskus. See näitab, kuidas relvade litsentsimise seadustega riikides on relvavägivald suhteliselt madalam kui lõdva relvaseadusega riikides. Enamik ameeriklasi ütles, et toetab võimalike relvade ostjate rangemat taustakontrolli, umbes 75 protsenti ütles, et toetab ka relvade litsentsimise seadusi. Relva vägivald on väiksem USA osariikides, kus inimesed peavad enne relva ostmist litsentsi saama, selgub Ameerika Ühendriikide uuest paberist Johns Hopkins Relva poliitika ja teadusuuringute keskus.

Valvepostid võivad olla ööpäevased või ajutised. Ajutistele valvepostidele määratud valvurite valveaja kestuse ning nende valvesse saabumise ja sealt lahkumise aja määramine toimub vastavalt käesoleva määrustiku punkti 45 nõuetele. Valvur on valvkonnast valve all oleva objekti valvamiseks väljapandud relvastatud kaitseväelane.

Valvurid pannakse välja: 2 vahtkondadest, kui valvurid kuuluvad vahtkonna koosseisu; 3 väeüksustest või kaitseväeasutustest. Vahtkondade revident on garnisoni vahiteenistuse kontrollimiseks garnisoniülema korraldusel määratud ohvitser või allohvitser. Patrull on kahest või enamast kaitseväelasest koosnev mingis piirkonnas kindla ülesandega ringkäiku või sõitu tegev toimkond. Patrulliga võib olla kaasas teenistuskoer.

• В нескольких метрах от озера они обнаружили небольшой участок, расчищенный от щебня.
• Keto kaalulangus blogi
• Samurai - Stephen Turnbull. Äripäeva E-pood

Valveobjektide liigid Valveobjektid jagunevad oma tähtsuse ja valve korraldamise võimaluste järgi viide liiki: I liik: 1 Vabariigi Presidendi korter ja ametiruumid; 2 Kaitsejõudude Peastaap; 3 kaitseväe juhataja poolt I liiki kuuluvaiks määratud relva- laskemoona- lõhkeaine- ja muude ohtlike ainete laod, mereväe- ja õhuväebaasid; II liik: 1 väljaspool väeosa piirkonda paiknevad relva- laskemoona- lõhkeaine- ja muude ohtlike ainete laod, mis ei ole arvatud I liiki kuuluvaiks; 2 Tallinna garnisoni arestimaja; III liik: 1 väeosa piirkonnas paiknevad relva- laskemoona- lõhkeaine- ja muude ohtlike ainete laod, mis ei ole arvatud II liiki kuuluvaiks; 2 garnisonide ja väeosade arestimajad ja -ruumid; IV liik: 1 väljaspool väeosa piirkonda paiknevad toiduainete, riidevarustuse ja kütuse laod; V liik: 1 väeosa piirkonnas paiknevad toiduainete, riidevarustuse ja kütuse laod; 2 kõik kasarmuhoonetes paiknevad allüksuste laod.

I liiki kuuluvad valveobjektid loetakse erilise riikliku tähtsusega valveobjektideks.

Kaitseväe garnisonimäärustiku kinnitamine Kaitseväe garnisonimäärustik

Kaitseringkonna ülemal on õigus viia II IV liigi valveobjekte üle madalamasse liiki, kui nende valvetingimused on selleks sobivad, ning otsustada lõplikult objektide kuuluvuse üle mingisse objektide liiki. Vajaduse korral saadetakse garnisoniülema korraldusel II V liiki kuuluvate valveobjektide juurde nende valve tugevdamiseks patrullid.

Objektid, mida valvab garnisonivahtkond, määrab kindlaks garnisoniülem. Valveobjektidest ja nende liigist lähtudes määrab komandant kindlaks vahtkondade, vahipostide ja patrullide arvu ja iseloomu ning sellest tulenevalt vahiteenistustoimkonna koosseisu ja graafiku vt lisa 1.

Garnisonitoimkonna suurendamise ja vähendamise otsustab garnisoniülem. Garnisonivahtkondade nimekiri ja selle muutmine avaldatakse garnisoniülema käskkirjas. Igal vahtkonnal peab olema vahipostide tabel ja vahipostide plaan vt lisad 2 ja 3. Vahipostide tabelis peavad üksikasjalikult olema kajastatud kohalikest oludest ja valvamistingimustest tulenevad vahtkonna ja tunnimeeste erikohustused igal vahipostil. Vahipostide plaan on graafiline dokument, millel on märgitud valveobjektide asukohad ja iga valveposti piirkonnad, tunnimehe liikumise teed ning vajadusel ka tunnimeeste vahetamise kohad.

Vahipostide tabeli ja plaani koostab komandant ja pärast seda, kui garnisoniülem on need kinnitanud, saadab tabeli igale garnisonivahiteenistuses osalevale väeosale ning kaitseväeasutusele. Samuti toimub vahipostide tabelisse ja plaani muudatuste tegemine. Kõikides vahiteenistuses osalevates väeosades peavad tunnimeeste erikohustuste õppimiseks olema väljavõtted kõikidest vahipostide tabelitest.

Mobilisatsiooni väljakuulutamisel kehtestatakse mobilisatsioonikavas ettenähtud garnisoni vahiteenistuse kord, millega peavad sellega kaasatud juhid olema tutvunud juba rahuajal. Väeliikide osavõtt garnisoni vahiteenistusest Garnisoniteenistuses osalevad kõik kaitseväe põhiväeliigid ja Kaitseliit. Kaitseväeõppeasutust määratakse garnisoni vahiteenistusse õppepraktika otstarbel mitte sagedamini kui kaks korda õppesemestris.

Väljaspool kaitseväge teenivaid, samuti garnisonis ajutiselt viibivaid üksikuid kaitseväelasi vahiteenistusse ei määrata; muude garnisoniteenistuse ülesannete täitmises osalevad nad garnisoniülema korraldusel ainult eriolukorra seaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud juhtudel.

Kui garnisonis on olemas alaline vahiüksus, siis määratakse teisi üksusi garnisonivahiteenistusse ainult erilise vajaduse korral või tegelikuks tutvumiseks garnisonivahiteenistusega. Väeosadele garnisoniteenistuse toimkondade jaotamisel tuleb arvestada nende eripärast siseteenistuslikku koormatust ning väljaõppealaseid ülesandeid.

Garnisonivahiteenistuses peavad osalema kõik kaitseväelased, välja arvatud need, keda teenistuse iseloomu tõttu ei saa vahiteenistusse määrata. Garnisonivahiteenistusest vabastab kaitseväelasi väeosaülem. Staapides ja kaitseväeasutustes teenivad ohvitserid ja kaadriallohvitserid osalevad vahiteenistuses väeosas teenivate ohvitseride ja kaadriallohvitseridega üldistel alustel. Nende garnisonivahiteenistusest vabastamise otsustab: 1 keskasutustes teenivate ohvitseride ja kaadriallohvitseride suhtes -- Kaitsejõudude Peastaabi ülem; 2 kaitseringkonna piirkonnas teenivate ohvitseride ja kaadriallohvitseride suhtes -- asukohajärgse kaitseringkonna ülem.

Vabaduskaotusliku karistatusega kaitseväelasi ei tohi nimetada vahiteenistusse I liigi valveobjekti valvava vahtkonna koosseisu. Vahtkondlased peavad olema võimaluse korral ühe kompanii koosseisust. Vahtkonnaülemaks võib vajaduse korral olla ka mõne teise väeosa või kaitseväeasutuse ohvitser või kaadriallohvitser.

Maret Nukke japanoloog Stephen Turnbulli humoorikas võtmes kirjutatud algaja samurai käsiraamat on üks lõbusamaid kirjatükke samuraikultuurist, mida ma olen juhtunud lugema. Turnbull seab oma samuraiõpiku huvitavasse ajaloolisse konteksti, kus selle kirjutamise aeg oleks justkui hingetõmbepaus Jaapani ajaloo ühe suurima pöördepunkti,

Garnisoniteenistuses kannab isikkoosseis välivormi, peab olema relvastatud tehniliselt korras lahingurelvadega ning omama laskemoona: 1 iga püstoli kohta kaks laetud salve; 2 iga karabiini kohta 20 lahingupadrunit pidemetes; 3 iga automaadi kohta kaks 15 lahingupadruniga laetud salve; 4 iga kergekuulipilduja kohta kaks 15 lahingupadruniga laetud salve ja lindikastis lahingupadruniga laetud lint; 5 iga raskekuulipilduja kohta lindikastis lahingupadruniga laetud lint.

Kõikide vahtkondlaste rakmete hulka kuuluvad harilikud välirakmed ja gaasitorbik, ohvitseridel ja allohvitseridel peale selle veel taskulamp. Vahipostil peab tunnimeestel olema tääk relvale kinnitatud. Välisvahipostide tunnimehed kannavad mütsi asemel kiivrit talvel koos sooja kiivrialusega. Kui garnisoni arestimajas või väeosa arestiruumis peetakse kinni distsiplinaararestis olevaid kaitseväelasi, on neid valvav valvur relvastatud ainult külmrelvaga.

Tunnimehe relv peab vahipostil olema alati korras, laetud salvega, kaitseriivistatud ja kasutusvalmis padrunit padrunipesas ei ole. Toimkonna vaatusel kannab vahtkond garnisoniülema korraldusel ilmast olenevalt kas suve- või talvevormiriietust.

Vahtkonnaruumis viibivad vahtkondlased kannavad: 1 aastaajale vastavat välivormi, ettenähtud rakmeid ja peakatet; kiivrit ei kanta, kuid kiiver peab olema selleks määratud kohas; 2 püstoliga relvastatud kaitseväelastel peab püstol olema kabuuris vööl; 3 automaatrelvadega relvastatud kaitseväelaste tühjaks laetud ja kaitseriivistatud relvad peavad olema püramiidis; 4 kergekuulipildujaid hoitakse püramiidis, raskekuulipildujaid vahtkonnaülema poolt määratud kohas. Laskemoon ja lisavarustus on kuulipilduja juures.

Talvel kannavad tunnimehed oC ja madalama õhutemperatuuri puhul postikasukat ja vilte. Ka soojema ilmaga, kui puhub külm tuul, võidakse vahtkondade revidendi korraldusel kanda sama riietust ja jalatseid.

Kasukat kannab tunnimees vahipostil rakmete peal, vildid pannakse jalga enne vahipostile minekut vahtkonnaruumis. Kui olukord nõuab relva kasutamist, heidetakse kasukas esimesel võimalusel maha.

Vihmase ilmaga kannavad tunnimehed vihmamantlit rakmete peal. Kui kuiva ilmaga on vahipostile minnes tunnimehel kaasas vihmamantel, kantakse seda käel; vahipostil pannakse see postil selleks ettenähtud kohta. Tunnussõna Tunnussõna on salajane sõna, mis võimaldab vahtkonnaülemal kindlaks teha, kas tulnud vahetus on tõesti volitatud selleks vastava ülema poolt. Tunnussõna võetakse kaitseväe elust-olust.

Selleks võib olla ka arvude kombinatsioon. Tunnussõna kehtestab garnisonikomandant iga päev järgmiseks päevaks; see tehakse teatavaks ka garnisoniülemale. Kui tunnussõnu on iga päev raske väeosadele kätte jagada, võib neid teatava aja peale kuid mitte rohkem kui kümneks päevaks ette ära määrata ja väeosade operatiivosakondade ülematele laiali saata. Tunnussõna laialisaatmiseks kutsub garnisonikomandant vahtkondade revidendi revidendid välja ja annab talle neile selle kinnipitseeritud ümbrikus kätte.

Ümbrikule on tehtud kirje, milles on märgitud vahtkondade revidendi ametikoht, auaste ja nimi, vahtkonna nimetus ning tunnussõna kehtimise kuupäev ja aasta.

Vahtkonnaülemale antakse tunnussõna vahtkonna vaatusel kätte ümbrikus. Tunnussõnade hoidmisega peab olema äärmiselt ettevaatlik ja kaitseväelased, kellele nad on tehtud teatavaks, vastutavad, et keegi kõrvalistest isikutest neid teada ei saaks. Tunnussõna kõrvalistele isikutele teatavakstegemine on keelatud ja karistatav.

Garnisonivahtkondade alluvus ja nende revideerimise kord Garnisonivahiteenistusse määratud kaitseväelastel katkeb vahiteenistuse kandmise ajaks alluvusvahekord ülematega alalises teenistuskorras toimkonnavaatuse ajal pärast signaali «Kogu! Sellest hetkest alluvad garnisoni alalised vahtkonnad ja muud garnisoni toimkondlased garnisoniülemale, komandandile ja vahtkondade revidendile.

Erakorralised garnisonivahtkonnad alluvad garnisoniülemale, komandandile ja nende poolt määratud isikutele. Garnisonivahtkondade revident on garnisoniülema korraldusel igaks ööpäevaks nimetatud ohvitser, kes jälgib kogu garnisoni või mingi piirkonna vahtkondade, valvkondade ja valvurite teenistuskohustuste täitmist ja kontrollib nende tegevust.

Vahtkondade revidendi ülesanded võib garnisoniülem panna ka vahtkondade läheduses asuva väeosa korrapidajale. Eraldi asuvate tähtsamate vahtkondade juurde, kus vahtkonnaülem ei ole ohvitser, võib garnisoniülem nimetada ööks ohvitseri, kes tavaolukorras vahtkonnaülema kohustusi ei täida, kuid kellel on vahtkonna käsutamise ja järelevalve õigus ja kes vajaduse korral hakkab vahtkonna tegevust juhtima.

Garnisonivahtkondade revideerimise õigus on ka ülematel alates kompaniiülemast, kellele kogu vahtkond enne vahtkonda astumist allus.

Sissejuhatus, sportlaskmine vs taktikaline laskmine, osa 1

Erandiks võib olla vahtkonnaülem vt punkt Vabariigi Presidendi või teiste revideerimisõigusega isikute vahtkonnaruumi ilmumisel või neid väljaspool vahtkonnaruumi kohates on vahtkonnaülem kohustatud esinema ettekandega.

Revideerijal on õigus lasta rivistada kõik vahtkonnaruumis viibivad vahtkondlased. Esinedes väljaspool vahtkonnaruumi, peatab vahtkonnaülem temaga kaasasolevad kaitseväelased, annab käskluse «Valvel!

Kui vahtkonnaülem on väljaspool vahtkonnaruumi ettekandega juba esinenud, siis tulles koos revideerijaga vahtkonnaruumi, annab ta käskluse «Valvel! Vahipostide revideerimisele läheb revideerijaga kaasa vahtkonnaülem või tema abi. Vahtkonna revideerija on kohustatud kirjutama vahtkonnalehte revideerimise aja ja tulemused vt lisa 4. Kui garnisoniülem, komandant, vahtkondade revident või ülem, kellele tunnimees allub alalises teenistuskorras, märkab tunnimehe kõrvalekaldumist ettenähtud nõuetest, on ta kohustatud väärnähtustest teatama vahtkonnaülemale tunnimehe poole isiklikult pöördumata.

Kui tunnimees on oma vahiposti jätnud ilma valveta ja kaitseta, on kõik kaitseväelased kohustatud sellest vahtkonnaülemale teatama. Vahiteenistuses viibimise ajal on keelatud määrata toimkondlastele karistusi ja neid täide viia. Väiksemate süütegude ja üleastumiste puhul võetakse nad vastutusele pärast toimkonnast vabanemist.

Ohtliku korrarikkumise või muu süüteo toimepanekul kõrvaldatakse süüdlased kohe vahiteenistusest ja kutsutakse välja asendajad.

Väeosasisese vahiteenistuse kohta kehtivad käesoleva määrustiku nõuded järgnevates punktides toodud eranditega.

Relva vägivald on madalam riikides, kus on vaja litsentse, näitavad uuringud

Väeosasisese vahiteenistuse alal on väeosaülemal garnisoniülema õigused. Väeosavahtkond täidab väeosaülema ja vahtkondade revidendi, kelleks võib olla väeosa korrapidaja, käske ja korraldusi. Garnisoniülemale, komandandile ja garnisoni vahtkondade revidendile väeosasisesed vahtkonnad ei allu.

Väeosavahtkondade nimekirja, vahipostide tabelid ja plaanid koostab operatiivosakonna ülem ning kinnitab väeosaülem. Vahtkonnaülemate nimed avaldatakse väeosa ülema käskkirjas.

Tunnussõna määrab väeosaülem ja saadab selle väeosa uuele korrapidajale operatiivosakonna kaudu. Garnisonivahiteenistusse määratud kaitseväelaste teadmiste kontrollimiseks, nende relvastuse, laskemoona, riietuse ja varustuse ülevaatuseks korraldatakse toimkonnavaatus vt lisa 5.

Toimkonnavaatus toimub harilikult kogu garnisoni vahiteenistustoimkonnale. Kui toimkond on määratud mitmest üksteisest eemalseisvast üksusest, võib toimkonnavaatus garnisoniülema korraldusel toimuda ka üksikute vahtkondade või nende gruppide kaupa.

Garnisoni toimkonnavaatus võib toimuda ka koos väeosade toimkonnavaatusega. Toimkonnavaatuse toimumise aja ja koha määrab ning avaldab oma käskkirjas garnisoniülem. Toimkonnavaatuse õigeaegset ja korrapärast läbiviimist kontrollib komandant ja selle väeosa ülem, mille piirkonnas toimkonnavaatus toimub.

Ajutistele vahipostidele määratud kaitseväelased toimkonnavaatusest harilikult osa ei võta, kuid arvestades tunnimeeste väljapaneku ja toimkonnavaatuse toimumise kellaaega, võib garnisoniülem neid selleks kohustada. Toimkonnavaatuse viib harilikult läbi vahtkondade revident. Kui vahtkondade revident toimkonnavaatust mingil põhjusel läbi viia ei saa, nimetab garnisoniülem oma käskkirjaga toimkonnavaatuse läbiviija.

Kui toimkonnavaatuse viib läbi väeosa korrapidaja, toimub garnisonivahtkondade ja väeosa sisetoimkonna ühine toimkonnavaatus. Toimkonda määratud kaitseväelasi valmistatakse ette, nende teadmisi kontrollitakse ja vahtkonnaleht täidetakse käesolevas määrustikus ettenähtud korras.

Enne väljasaatmist relvastatakse ja varustatakse toimkonnad vastavalt käesoleva määrustiku punkti 70 nõuetele. Toimkonnavaatuseks rivistatakse vahtkonnad alates paremalt vt lisa 5 : 1 vahtkonnad nende liikide, igas liigis nende tähtsuse vt punkt 54 järjekorras; 2 valvkond nagu vahtkondki; 4 väeosa sisetoimkond. Väeosa sisetoimkond rivistatakse toimkonnavaatusele kaitseväe sisemäärustikus ja käesoleva määrustiku lisas 5 ettenähtud korras.

• В его сознании как-то ужасно переплетено все, что когда-либо происходило.
• Rasva kadumised korged repid vs madal reps
• Relvavägivald on madalam riikides, kus on vaja litsentse - Poliitika Ja Praegused Asjad | Mai

Kui toimkonnavaatusel osaleb orkester, asub see oma vasaku tiivaga nelja sammu kaugusel parema tiiva vahtkonna ülemast ja oma esimese viiruga toimkonna teise viiru joonel. Toimkonnavaatusel kantakse relvi rihmal.

Raskekuulipildujad asetatakse rivi ette ühe sammu kaugusele kuulipildurist. Vahtkondade revidendi toimkonnavaatuse läbiviija saabumisel annab parema tiiva vahtkonna ülem käskluse «Vahtkonnad, toimkonnad -- valvel, paremale, vasakule, keskele -- vaat! Jõudes keskele rivi ette, tervitab vahtkondade revident toimkonda ja asub toimkonda kontrollima. Selle käigus on ta kohustatud välja selgitama: 1 kas toimkonnad on kohal ettenähtud koosseisus; 2 kuidas toimkondlased teavad oma kohustusi; 3 kas toimkondlaste relvad, laskemoon, riietus ja rakmed on korras.

Vajaduse korral annab ta täiendavaid seletusi, laseb kõrvaldada puudused või nõuab toimkonna väljasaatnud allüksuselt puudulikult ettevalmistatud osalejate asendamist. Mõne toimkondlase toimkonnavaatuselt kõrvaldamine ei tohi takistada selle läbiviimist ega toimkondade asumist oma kohustuste täitmisele.

Uued toimkondlased saadetakse teenistuskohtadele pärast seda, kui vahtkondade revident on nende teadmisi ja varustust kontrollinud. Lõpetanud kontrollimise, läheb revident rivi ette sammu kaugusele selle keskkohast ja annab käskluse «Signaal! Signaali «Kogu! Kui toimkonnavaatusel ei ole signalisti või orkestrit, läheb toimkond punktis 79 nimetatud isikute alluvusse käskluse «Vahtkonnaülemad, minu juurde taktsammu -- marss!