Uheksa uudiste kaalulangus

See on riskantne kõigile, kes soovivad oma toitumisharjumusi kaalust alla võtta. Sinu keha muutumine paneb ka su kaaslase oma kehakaalu ja valikute — mis on tervislik ja mis mitte — peale mõtlema. Luuehitus võib muutuda. Kui sa ostad smuuti aga poest, küsi parem müüjalt järele, mida ja kui palju ta sinna sisse paneb, siis ei aja sa endale uisapäisa liigseid kaloreid sisse. Antihistamiinikumid on veel üks süüdlane. Selgituse sellele võib anda teooria, et kaalutõus võib muuta organismi greliini suhtes eriti vastuvõtlikuks.

Kilpnäärmefunktsiooni tuleb kontrollida ka siis, kui naisel on probleeme rasestumisega või kipuvad rasedused katkema.

Väljaanded

Kilpnäärme alatalitlus võib tekkida ka ületalitluse ravi või kilpnäärmeoperatsiooni järel. Seda võivad põhjustada mõned ravimid, näiteks südame rütmihäirete raviks kasutatav amiodaroon Cordarone ja teatud psüühikahäirete korral tarvitatavad liitiumipreparaadid. Kilpnäärme alatalitlus on õnneks kergesti ravitav. Asendusravi L-türoksiiniga on sageli eluaegne. Kilpnäärme kaasasündinud alatalitlus on raske haigus, mis vajab kohest ravi.

Selle välistamiseks skriinitakse Eestis kõiki vastsündinuid. Hormonaalne häire Tunduvalt harvem esineb hormonaalset häiret Cushingi sündroomi, enamasti tabab see eri vanuses naisi. Haigus tekib kortisooli pikaajalise liigeritumise tagajärjel. Kortisoolitase tõuseb organismis sageli stressi korral, ägeda haiguse ajal, raseduse viimasel kolmandikul, samuti tippsportlastel. Kortisoolitase võib olla kõrgem ka alkoholismi, depressiooni ja paanikahäirete tõttu. Kerge või lühiaegne kortisoolitaseme tõus Cushingi sündroomini siiski ei vii.

Haigus võib kujuneda reumatoidartriidi, luupuse, sarkoidoosi ja ka depressiooni pikaajalise glükokortikoidravi tõttu. Naha aluskoe kollageenikiudude rebenemisest on kõhul, puusadel, tuharatel, õlavartel ja rinnal punased armkoejutid striiad. Kaasnevad meeleoluhäired, vererõhutõus, veresuhkrutaseme tõus ja mõnikord ka meessuguhormoonide liignõristus, mis põhjustab naistel liigset karvakasvu ja menstruaaltsükli häireid.

Lapseeas haigestumise esmanähtudeks on kasvu aeglustumine ja rasvumine. Diagnoosimiseks kontrollitakse kortisoolitaset vereseerumis. Isuhormoonid Kurb statistika näitab, et suurem jagu dieediga kaalu kaotanutest võtab järgneva aasta jooksul sama palju või rohkemgi taas juurde.

fitone-moderno

Teadlaste arvates võivad kurja uheksa uudiste kaalulangus olla isuhormoonid — Nimelt püüavad söömiskäitumist ja kehakaalu reguleerivad hormoonid säilitada organismis homöostaasi ehk status quod. Leptiin vabaneb rasvarakkudest ning pärsib näljatunnet ja söögiisu, hormooni produtseeritakse lisaks rasvarakkudele ka maos. Leptiini antagonistiks on seedetraktis toodetav söögiisu kasvatav hormoon greliin, mida nimetatakse ka näljahormooniks.

Leptiini avastamise järel loodeti sellest ravi ülekaalulisusele, ent loomkatsete tulemused valmistasid pettumuse. Leptiin aitas kaalu langetada ainult neil katseloomadel, kel esines geneetiline leptiinidefitsiit. Teistele ülekaalulistele katseloomadele leptiini manustamine mõju ei avaldanud, sest neil polnud leptiinipuudust. Keha võitleb kaalulanguse vastu Arvatakse, et rasvunutel esineb pigem leptiinitundlikkuse vähenemine ehk leptiiniresistentsus, mistõttu ei ilmne söömisel küllastustunnet.

Seda võib võrrelda insuliiniresistentsusega, mis on teist tüüpi diabeedi tekkepõhjuseks ülekaalulistel.

Samal teemal

Arvatakse, et leptiiniresistentsuse kujunemist soodustab ka fruktoosi tarbimine. On leitud, et sõltumata kehakaalust on leptiini ehk näljapärssija tase pärast dieeti tunduvalt madalam kui enne dieediga alustamist. Süüdlaseks peetaksegi leptiiniresistentsust. Greliinitase on pärast dieeti aga kõrgem.

Keha justkui võitleks kaalulanguse vastu, suurendades isu ja aeglustades ainevahetust. See on ka üks põhjusi, miks dieedipidajad kogevad pidurdamatut näljatunnet dieetide ajal ja järel, mis omakorda viib ülesöömise ja kaalutõusuni pärast dieedi lõpetamist.

Söö aeglaselt, maga piisavalt Kaua arvati, et rasvunutel on kõrge greliinitase, aga üllatusena on see neil isegi madalam kui normaalkaalulistel.

Selgituse sellele võib anda teooria, et kaalutõus võib muuta organismi greliini suhtes eriti vastuvõtlikuks. Seega piisab juba väikesest greliini kontsentratsioonist, et tekitada tugevat näljatunnet.

Üheksa üllatavat fakti une kohta – mis on "pühapäeva insomnia"? - Eesti Naine

Napp uni alandab leptiini- ja tõstab greliinitaset. Seega on kaalu kontrolli all hoidmiseks väga tähtis piisavalt magada.

Lisaks tasub süüa aeglaselt, siis on leptiinitase veres märgatavalt kõrgem kui kiirel söömisel, samuti on märksa suurem toidust saadav rahuldustunne ning kõht püsib kauem täis. Kiiretel sööjatel hakkab greliinitase juba tund pärast einet uuesti tõusma, mistõttu on nad peagi uuesti näljased. Uuringud on ka näidanud, et meeste ja naiste isu mõjutavad hormonaalsüsteemid toimivad erinevalt.

See tähendab, et ka kaalulangetuse ja kehakaalu säilitamise strateegiad on meestel-naistel tõenäoliselt erinevad. Lisaks nn isuhormoonidele on kehakaalu reguleerimisel oluline roll ka paljudel teistel uheksa uudiste kaalulangus avastatud ja avastamata mehhanismidel.

Uuringus leiti, et ülekaalulistel on opioidiretseptorite hulk palju väiksem kui normaalkaalus inimestel. Arvatakse, et seepärast ei tunne nad süües normaalset naudingut ning söövad mõnutunde saavutamiseks rohkem. Veel pole päris selge, kas aju opioidisüsteemi muutus on ülekaalulisuse põhjus või tagajärg.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kaalutõusu taga enamasti haigust siiski pole. Geneetilise soodumusega võib küll mõnikord tegemist olla, kuid paraku pole sellest uheksa uudiste kaalulangus kaalutõusuga võitlemisel veel suuremat abi. Usume, et kiirete sammudega arenev meditsiin pakub edaspidi tõhusaid lahendusi, sest rasvumist ja sellest põhjustatud haigusi on nimetatud Seni jääb meil üle kasutada vanu häid soovitusi: ära söö rohkem, kui sa kulutada jaksad, maga ja liigu piisavalt ning ära looda imedieetidele.

Artikkel ilmus Tervis Plussi eriväljaande Kilo ja Kalor