Mis on minu kaalulangus sudame loogisagedus, Mis on normaalne südame löögisagedus ja mis seda mõjutab?

Südame löögisageduse muutlikkus võib olla ka märk sellest, kui hästi teie keha stressiga toime tuleb. Arütmiat võivad tekitada ka elektrolüütide tasakaalu häired, kilpnäärmehaigused, autonoomse närvisüsteemi funktsioonihäired, hapnikuvaegusega iseloomustuvad seisundid, samuti mitmed ravimid, alkohol, tubakas, kohv ja narkootikumid. Muidugi oleks hea, kui näiteks päevapraadides oleks vähem soola. Palju treeninguid vähemalt 30 minutit viis korda nädalas mõõduka intensiivsusega , lõõgastust, tervislikku toitumist ja vererõhu ja vöökohtade hoolikat jälgimist. Korraks tekkinud kõhulahtisus, igapäevased pisted kõhus ja õhtused iiveldused annavad ju märku, et ma teen midagi valesti? Selle all mõistetakse kodade erineva kiirusega kokkutõmbeid — korda minutis , millele järgnevad vatsakeste kokkutõmbed oma aeglasema, kuid ebaregulaarse rütmiga.

Teiseks ohuks liiga väikese energiatarbimise puhul ongi vitamiinide-mineraalainete defitsiit. Kui süüa päevas alla — kcal, siis on vaja toidusedelit väga hoolikalt planeerida, et kätte saada kõik vajalikud toitained ainult toidust. Kui jälgitakse vaid saadavat energiakogust, kuid mitte seda, millisest toidugrupist milliseid toite sööma peab, siis enim kipub kannatama järgmiste toitainete saamine: kiudained teraviljatooted, puu- ja köögiviljad A-vitamiin maks, piimatooted D-vitamiin kala, muna, maks, rikastatud piimatooted E-vitamiin õlid, pähklid, seemned C-vitamiin puu- ja köögiviljad B-grupi vitamiinid liha, kana, maks, kala, täisteratooted, pähklid, kaunviljaderiti folaadid maks, pärm, kaunviljad, brokoli jt rohelised köögiviljad kaltsium piim ja piimatooted, kala, vähem osad köögiviljad kaalium puu- ja köögiviljad, kartul, pähklid, teraviljatooted magneesium köögiviljad eriti lehtköögiviljadtäisteratooted, seemned, piim, muna, liha raud liha, maks seleen täisteratooted, muna, kala jt meresaadused, liha Kui inimene on elanud suhteliselt mitteaktiivset elu, siis tuleb füüsilise koormuse tõstmisel olla äärmiselt ettevaatlik.

Näiteks jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2—3 korda kehakaalust suurem. Seetõttu on ülekaalu puhul parim alustada vaikselt ning valida sobiv tegevus järgmiste seast: jalutamine, kepikõnd, jalgrattasõit, ujumine, suusatamine, tantsimine.

Kehakaalu normaliseerudes võib jätkata jooksmisega. Liiga intensiivne treening võib mõjuda halvasti ka südamele, seetõttu tuleks enne tõsisemate treeningute alustamist kindlasti konsulteerida arstiga, lasta endale teha koormustest. Ja erinevalt teie pulsist, mille saate pulsi loendamise abil arvutada, mõõdetakse pulsi varieeruvust arsti juures elektrokardiogrammi EKG või EKG testiga, mis registreerib teie südame elektrilise aktiivsuse.

Muutlikkus viitab teie südame löögisageduse võimele kogu päeva jooksul liikuda. Teie pulss ei ole mõeldud kogu aeg sama kiiruse hoidmiseks; see muutub sõltuvalt teie aktiivsusest ja emotsioonidest. Kas vajate rohkem selgust? Mõelgem tagasiminekule koopameeste esivanemate juurde.

Neil koobastes istudes võis nende südame löögisagedus puhata näiteks 60 lööki minutis bpm. Kuid niipea, kui nad olid õues ja mõõkhambuline tiiger möirgas, pidid nad oma südame löögisageduse kiiresti üles tõstma, et oma keha liigutada ja kiiresti eemale saada, selgitab doktor Karol Watson, direktor UCLA Barbra Streisandi naiste südametervise programm.

Seda modulatsiooni juhib autonoomne närvisüsteem, mis hõlmab nii teie sümpaatilist närvisüsteemi SNS või võitlus või põgenemine kui ka parasümpaatilist närvisüsteemi PNS või teie chill-out-süsteemi. Vatsakeste ehk ventrikulaarsed ekstrasüstolid südame lisalöögid on normaalse rütmi välised südamekontraktsioonid, mis lähtuvad kas vasakust või paremast vatsakesest.

Mida peaks mu südame löögisagedus olema ja mis seda mõjutab?

Vatsakeste ekstrasüstolid võivad olla raske südamehaiguse tunnuseks, aga nad tekivad vahel ka tervel inimesel füüsilise ja emotsionaalse koormuse ajal või järel. Mõnikord jäävad ekstrasüstolite põhjused ebaselgeks isegi põhjalike uuringute järel. Kodade ehk supraventrikulaarsed ekstrasüstolid on tihti esinev rütmihäire.

Selleks kasutatakse ka radikaalseid meetmeid.

Neid tunnetavad inimesed südame lisa- ehk vahelöökidena sagedamini kui teisi rütmihäireid. Vahel on õnnestunud kaalu ka langetada umbes 10 kg ringis, aga siis on kõik jälle tagasi tulnud ja vahel rohkemgi.

Olen Tõsi, vahepeal kaalusin ka 92kg, nii et võitlus käib ja väikseid edusamme on olnud. Teoorias tean küll, mis on tervislik toit, aga tihti on siiski kogustega ja isudega probleem.

Olen magusasõltlane ja asendan maiustused tavaliselt suure koguse puuviljadega. Ja eks patutoite tuleb ka vahel ette ja siis on lõpuks raske pidama saada.

Söömahooge vallandavad nii stress, emotsioonid kui ka mingi toit ise. Nad on atraktiivsed viisid, kuidas saada puhkuse ja tegevuse ajal reaalajas südame löögisageduse salvestust, kuid neil on oma konstruktsiooni lihtsuse tõttu omane piirangud ja liikumise põhjustatud häired võivad sageli nende salvestused katkestada. Loe lähemalt: Kui usaldusväärne on teie kantav südame löögisageduse monitor?

Mis on südame löögisageduse muutlikkus - ja kas peate oma teadma?

Mis on normaalne südame löögisagedus ja mis seda mõjutab? Täiskasvanuna on normaalne puhke südame löögisageduse vahemik 60 kuni lööki minutis. See kehtib kõigile, kes on üle aastased - imikutel ja lastel on kiirem südame löögisagedus nende väiksema keha ja südame suuruse tõttu.

Paljud asjad võivad põhjustada teie südame löögisageduse kiirenemist tuntud kui tahhükardia : harjutus: kui kasutate, peab teie südame löögisagedus suurenema, et rohkem keha verd pumbata. Normaalne inimene pumpab umbes viis kuni kuus liitrit minutis ja keskmine inimene saab kuni 20 liitrit minutis, kui sportimine on võimalik - sportlased võivad isegi minna kuni ni kohv ja energiajoogid: kofeiin suurendab teie südame löögisagedust, blokeerides adenosiini.

Ja mõned lähevad puhkusele, unustavad ravimid koju ja avastavad, et polegi vaja!

Toitumine ja ülekaalulisus

Mõtlevad, et on jälle terved, aga koju tulles hakkab haigus jälle pihta. Nagu näha, sõltub stressi tasemest ja elukvaliteedist palju. Kui me neid faktoreid muuta ei suuda, siis tuleb ikkagi tarvitada ravimeid, mis hoiavad vererõhu normaalsena. On tehtud uuringuid, kus on näidatud, et ravi all olevate inimeste risk väheneb peaaegu samale tasemele kui neil, kellel kunagi vererõhuga probleeme pole olnud.

Rääkides elustiilist, mida täpsemalt rakendada tuleks? Kui radikaalne peaks olema muutus, näiteks füüsilise aktiivsuse suurendamine, et see annaks märgatavaid tulemusi?

Mitmed uuringud erineva intensiivsusega kehaliste treeningute vallas annavad sarnase tulemuse: minimaalselt 2 korda nädalas teha vähemalt 45 minutit treeningut. Soovitavalt tund, isegi 1,5 — aga eks see sõltu ka vanusest.

Kas ma saan oma südame löögisagedust muuta? Inimesed on oma südame löögisagedusest teadlikud tuhandeid aastaid. Aga löögi taga oleku teadmine ei ole nii lihtne.

Kui treenida 3, 5 või isegi 7 korda, siis on efekt muidugi veel parem. Ent igapäevaelu arvestades on realistlik saavutada korda nädalas.

Ma tavaliselt soovitan, et planeerige omale vähemalt 3 treeningut, sest alati tuleb midagi vahele ja siis on vähemalt 2 treeningut. Milline treening see olla võiks? Kas pikk jalutuskäik õues, mis kestab mitu tundi aga pulssi kõrgeks ei aja, loeb ka? Või eeldatakse ikkagi kõrge pulsiga liikumist? Loeb ka jalutuskäik, aga ta peaks olema siis pikemat ja intensiivsemat sorti. Kõik sõltub muidugi inimese vanusest ja treenituse astmest, kuid kui on vähem aega, siis tuleb teha intensiivsemat treeningut.

Mis ei tähenda suurt ülepingutust.