Rasva poletusintervallid

Järgnevast leiad juhtnööre ja ideid, et kombineerida vastavalt eesmärgile sobivaim 15minutiline minitrenn. Mida teha? Viimasel ajal räägitakse aina enam intervalltreeningust, mis jääb omadustelt justkui anaeroobse ja aeroobse trenni vahele ning on efektiivne viis füüsilise vormi parandamiseks ja rasvapõletuseks. Tekst: Urve Kask.

Kui tõhus selline treening kehakaalu mõttes on? Fitnessimaailmas on eksisteerinud pikka aega müüt, rasva poletusintervallid väiksema intensiivsusega aeroobne treening kulutab rasva poletusintervallid rasvamassi kui intensiivsem anaeroobne treening.

  • Kaalulangus toidumurgitusega
  • Body sleimming wonder wrap kommentaare
  • Kati Orgu Foto: Fitcat Nüüd, kui kõht on jõulutoidust punni söödud, on õige aeg planeerida, kuidas hakkad peagi hoolega trenni tegema.
  • Usa uudiste kaalulanguse pingeread
  • Kõik lihasgrupid eriti tuharad, jalalihased ja kõhulihased.

Arvatakse, et kui südame löögisagedus suureneb ja väljub n-ö rasvapõletustsoonist, ei põleta keha energia saamiseks enam rasvu, vaid rasva poletusintervallid. Nii treenitaksegi sageli ühes kindlas pulsivahemikus ühtlase aeglase tempoga ja pika kestusega, uskudes, et nõnda õnnestub kõige paremini rasva põletada.

Aeg-ajalt aga kogetakse, et kaal püsib kuust kuusse samal tasemel või halvemal juhul isegi tõuseb ja seda mitte lihasmassi arvelt! Kuidas kulutab treening energiat?

Mida intensiivsemaks muutub treening, seda rohkem tugineb keha anaeroobsele energiatootmismehhanismile.

rasva poletusintervallid

Aeroobse väiksema intensiivsusega tegevuse juures kasutatakse energiaallikana eelkõige rasvu, anaeroobse suurema intensiivsusega juures aga rohkem süsivesikuid.

Keha energiaallikate osakaal muutub pidevalt ja kunagi ei saada energiat ainult ühest allikast. Isegi maratoni joostes tugineb keha mingis osas anaeroobsele energiatootmisele. Anaeroobne rasva poletusintervallid aeroobne mehhanism pole nagu lüliti, et vahepeal töötab üks ja siis teine, ühel hetkel rasv põleb ja teisel mitte.

Rahulik, ajaliselt pikem treening võib küll kulutada rohkem energiat trenni ajal, aga energiakulu pärast trenni võib olla tagasihoidlikum kui lühema intensiivsema treeningu puhul. Põhjuseks on intensiivsema treeningu suurem järelpõletusefekt. Mida intensiivsemalt treenid, seda märgatavam see efekt on.

Belly Fat Burner HIIT - High Intensity Interval Training Workout with No Equipment

Kui tahad kulutada ka pärast trenni, puhkeseisundis rohkem energiat, tuleb trennis tugevalt pingutada. Kuidas rasva poletusintervallid rasvamassi? Vaatenurgast, kui palju kulutab inimene protsentuaalselt energiat rasvade ja süsivesikute arvel, oleks rasvapõletuseks kõige parem tegevus magamine. Ent magamine kulutab väga vähe energiat ja absoluutväärtuses ka rasvu.

Kati Orgu vastab küsimusele: milline on parim trenn kaalulangetuseks? - Naistekas

Rasvapõletuse seisukohast ei ole niivõrd oluline rasvade ja süsivesikute kasutamise suhe treeningul, kuivõrd kogu treeningu mõju üldisele energiakulule. Kuigi ühtlase tempoga pikalt kestvas aeroobses treeningus n-ö rasvapõletustsoonis kasutatakse energiatootmiseks protsentuaalselt rohkem rasvu, on energiakulu ja selle mõju rasvapõletusele hoopis ulatuslikum intensiivsemate treeningute, näiteks intervalltreeningu HIIT puhul.

Pole mõtet hinnata rasvapõletust tunnist tundi, vaid pigem päevast päeva, nädalast nädalasse jne — et sel oleks kehakoostisele märkimisväärne mõju. Rahulik treening võib olla kehale vähem koormav kui intensiivne ning seda jõuab rohkem teha, kuid ajaühiku kohta on see vähem produktiivne. 212 rasva poletamine põhivastupidavus?

Kui aega napib, vali intervalltreening

Selles artiklis räägime rasvapõletustsoonist rasvamassi vähendamise kontekstis. Vastupidavusspordis on rasvapõletustsoonil teine tähendus. Vastupidavussportlased otsivad pulsitsoone, kus nad suudavad kõige kauem pidevat kehalist tööd teha. Keha rasvavarud on suuremad kui süsivesikuvarud ning eesmärk on võimalikult palju süsivesikureservi säästa, et võistluse lõpus oleks veel jaksu intensiivselt spurtida.

Põhivastupidavuse arendamiseks kasutatakse ühtlusmeetodit, mille puhul on pulss ühtlane ja alla anaeroobse läve ning tööd tehakse suhteliselt kaua.

Kuidas põletada rohkem rasvu?

Näiteks keskmiselt võib põhivastupidavustrenn olla pulsiga — ja kestusega 30—90 minutit. Et individuaalselt sobiv pulss täpselt teada saada, tehakse koormusteste.

rasva poletusintervallid

Kui oled alustaja Oled mitu kuud teinud kardiotreeninguid ühtlase aeglase pulsiga ja täpselt sama sagedusega igal nädalal. Treeninguid alustades nägid selgelt, kuidas kehakaal kukub, kuid nüüd on see toppama jäänud. Sa küsid: mis on valesti, miks kaal enam ei lange? Algul oli sinu treenitus väga väike ja igasugune energiakulu tuli eesmärgile kasuks.

Paraku pole kulutused võrreldes intervalli koolitus kaalulangus enam piisavalt suured.

Seega tuleks treeningukoormust kasvatada. Mida teha? Oletame, et sinu kardiotreeningu intensiivsus ja kestus on seni olnud lööki minutis ja 45 minutit.

rasvapõletus – citymarina.ee

Rasva poletusintervallid on valida, kas suurendada nüüd oma treeningute intensiivsust või kestust. Näiteks proovi treenida intensiivsusega lööki minutis ja 45 minutit või lööki minutis ja 50 minutit. Kui oled edasijõudnu Oled teinud pikka aega samas rasvapõletustsoonis trenni ning kaal ei taha enam muutuda. Sinu hommikune puhkepulss on juba alla 60 löögi minutis, mis näitab üpris head põhivastupidavust. Selmet jätkata aeglase pulsiga kardiotreeninguid, mille energiakulu on sulle liiga väikseks muutunud, võiksid lisada oma kavasse suurema intensiivsusega intervalltreeningu.

Pingutuse tunnetamise skaala 0— Kui selline intensiivsus ja intervallide arv on sinu jaoks esialgu liiga suur, võid seda kohandada. Näiteks tee pool minutit intensiivset ja neli-viis korda rohkem rahulikumat trenni ning seitsme intensiivse intervalli asemel hoopis viis või kuus.

Intensiivsema treeninguga on suurem oht ületreeninguks.

  1. Biotek kaalulangus

Jälgi oma tervist, enesetunnet, puhkepulssi, sooritusvõimet, tuju. Olulisim — energiadefitsiit Rasvapõletuses mängib ülisuurt rolli ka tarbitava energia hulk, seega peaksid rasvapõletajad ennekõike muutma oma toitumise eesmärgipäraseks — parandama toiduainete valikut ja vähendama portsjoneid.

Arvestada tuleb sellega, et treenituse kasvades hakkab organism kulutama sama töö tegemiseks vähem energiat.

Seepärast on vaja anda kehale järjepidevalt natuke suuremat koormust, et energiakulutus oleks rasvapõletuseks piisav.

Treeningud

Vastasel juhul tekib arengus seisak või isegi taandareng. Pea meeles: ära muretse pisidetailide pärast, millal, mida ja kui palju sa põletad. Rasvapõletuse edu määrab üleüldine energiakulu ja energiatarbimine. Pole mõtet ennast mitu korda päevas kaaluda, et hinnata, kuidas on treening kaalule mõjunud. Treeningujärgne kaalulangus on tingitud suuresti vedelikukaotusest ja päeva jooksul võib kaal kõikuda palju just vedeliku- ja toidumassi tõttu. Kaalu end pärast ärkamist ja WCs käimist ning alati samadel rasva poletusintervallid.

Parim tulemus koostöös Hannes Hanimägi, ASi Kalev pagariüksuse juht Minu projekt algas eesmärgiga vähendada kehakaalu ja saada parem sportlik vorm. Mis on parem sportlik vorm, ei osanud ma veel endale sõnastada, aga kaalulangetusega oli asi enam-vähem selge. Minu pikkuse juures cm võiks laialt levinud arvamuse põhjal ideaalkaal olla 75 kg. Algsed näitajad olid järgmised: vanus 41, pikkus cm, kaal 90 kg, vööümbermõõt cm. Kuna olin kindel, et oma peaga kaugele ei jõua ja ealistest iseärasustest lähtuvalt on kerge endale pöördumatult viga teha, alustasin Kust sain motivatsiooni?

Vööümbermõõtu ma alguses isegi rasva poletusintervallid jälginud, keskendusin rohkem kaalunumbrile.

Kui tõhus selline treening kehakaalu mõttes on? Fitnessimaailmas on eksisteerinud pikka aega müüt, et väiksema intensiivsusega aeroobne treening kulutab rohkem rasvamassi kui intensiivsem anaeroobne treening. Arvatakse, et kui südame löögisagedus suureneb ja väljub n-ö rasvapõletustsoonist, ei põleta keha energia saamiseks enam rasvu, vaid süsivesikuid. Nii treenitaksegi sageli ühes kindlas pulsivahemikus ühtlase aeglase tempoga ja pika kestusega, uskudes, et nõnda õnnestub kõige paremini rasva põletada. Aeg-ajalt aga kogetakse, et kaal püsib kuust kuusse samal tasemel või halvemal juhul isegi tõuseb ja seda mitte lihasmassi arvelt!

Alguses kaalusin end eri aegadel, hiljem ühel ja samal ajal hommikuti pärast tõusmist. Ligi pool aastat mind ikka väga häiris, kui kaal oli mõnel hommikul 0,5—1 kg suurem kui eelmisel päeval, samas oli jälle hea meel, kui see oli samavõrra oodatust väiksem.

rasva poletusintervallid

Hiljem sain küll aru seaduspärasusest, et see on tingitud veehulgast organismis. Märkisin iga päev oma tulemused tabelisse ja Excel joonistas mulle ilusa graafiku.

rasva poletusintervallid

Olin plaaninud kaalulangetuse vahemikku september kuni aprill Lisaks innustasid mind iganädalased vestlused personaaltreeneriga nii üldistest inimorganismi eripäradest kui ka minu enda saavutustest ning regulaarsed kohtumised toitumisnõustajaga.

See toimis ka tegelikkuses!

Intervall trenn kehakaalu kaotamiseks ja rasva põletamiseks – treeningud videoga

Põnev oli leida mitmesuguseid toitumist toetavaid arvutiprogramme, mis muudavad kogu tegevuse mõnevõrra vaheldusrikkamaks. Rasva poletusintervallid ma neid ei ülistaks, sest üksi jäävad need lahjaks, aga tuge annavad mõnikord küll.

  • Mao rasva poletusmahlad
  • Kui aega napib, vali intervalltreening – Ajakiri SPORT
  • Kuidas põletada ROHKEM rasvu! – citymarina.ee
  • Freezeframe fat burner 100ml
  • Leidsin ühe huvitava artikli, mis peaks minu tollaseid kirjutisi ja mõtteid veelgi toetama.
  • Kuidas põletada rohkem rasvu? - Toit ja trenn - Tervis
  • Kaalulangus toidu menuu
  • HIIT-treening high-intensity interval training koosneb lühikestest, kõrge pulsiga sooritatavatest treeninglõikudest, mille vahel on puhkepausid.

Kuigi ma ootuspärasel ajal 75 kg ei kaalunud, oli mul siiski selge, et stabiilne kaal vahemikus 76—78 kg on minu jaoks ka väga hea. Mul tekkis trenniskäimise rutiin ja isegi sõltuvus spordist. Eks oli ka väiksemaid vigastusi, mille tõttu tuli treeninguplaane korrigeerida, aga kuna mul oli arengusiht olemas, oli seda lihtne rakendada. Toit ja treeningud Projekti ajal treenisin nii: kaks korda nädalas jõusaalitreening üks kord ise ja teine kord personaaltreeneriga korraga u 1,5 tundi, üks kord nädalas korvpall u 1 tund, üks kord nädalas võrkpall u 1 tund.

Nüüd on minu kaal 77 kg, vööümbermõõt 80 cm. Praegune nädalatreening näeb välja selline: kaks korda jõusaal ja püstivõitlus, üks ujumine, kaks korvpallitrenni. Kaal ja vööümbermõõt stabiilsed.

Toitumises oli minu eesmärk kaalulangetus 90 kilolt 75le. Põhitõed, mis on rasvad, valgud ja süsivesikud, olid mul teada. Esimesel vestlusel panime paika lähtepunkti ehk ühe nädala jooksul kirjutasin ausalt üles, mida, kui palju ja mis kellaaegadel söön ja joon. Tehtud plaaniga sai hakata sammsammult muutusi rasva poletusintervallid viima.

Sport on parim vahend võitluses saleda keha eest, mis erinevalt dieedist ei jäta lõtva nahka ega tselluliiti. Millist tüüpi treeningut valida, sõltub teist, kuid kõige kogenumad treenerid soovitavad teil kaalutõusu kiireks õppimiseks kasutada intervalltreeningu meetodit. Tegelikult on kõrge intensiivsusega treenimine selline tegevus, kus suhteliselt lühikese intensiivse treeningu perioodid intervallid asendatakse samade jõu taastamise perioodidega. See ei tähenda, et pärast viieminutilist hüppamist istume viis minutit.

Minu söömisharjumused olid ikka väga hirmsad: palju makarone rohke õliga, viinerid, mahlad, õlu, rasvane liha jms. Kogused sellised: pakk makarone ja pakk viinereid ja pott tuleb alati tühjaks süüa. Söömiskellaajad: kord päevas ja õhtul hilja.

rasva poletusintervallid

Iga muutus võtab inimesel aega ja kinnistub ajus umbes kahe nädalaga. Seega toimusid ka meie kohtumised Ristoga iga kahe nädala tagant. Esimesena eemaldasime menüüst elutegevuseks täiesti mittevajalikud energiaallikad ehk alkoholi ja magusad joogid.

Joogiks sobib väga hästi tavaline vesi ja minu treeningukoormuse juures mineraalvesi.

rasva poletusintervallid

Mul puudus absoluutselt vee joomise harjumus. Isegi trennis ei joonud ma vett. Jõin pigem õhtuti ja mõne klaasi, kui oli janu. Hakkasin jooma vett pudelist. Alati ei pea vett ostma, aga veepudel pidi olema käepärast ja nähtaval. Praegu joon päevas 3—4 liitrit vett. Piimaga kohvile hakkasin eelistama musta kohvi. Kuna põhitõde on see, et söö vähem kaloreid, kui kulutad, oligi suur samm juba tehtud.