Kaalulangus ei ole muud sumptomid
Public health nursing: practicing population-based care trükk: 2nd. Dissotsiatiivse amneesia korral ei esine amnestilisele seisundile Korsakovi sündroom tüüpilist lühiajalist mäluhäiret, kus vahetu mälu on häireteta, kuid juba kahe või kolme minuti pärast mälujälg kaob.
Lapse või nooruki mööduv dissotsiatiivne häire Muud täpsustatud dissotsiatiivsed häired Mitteorgaanilisi dissotsiatiivseid häireid käsitletakse psühhogeensete häiretena, s. Kindla teooriaga seotud mõisted, nagu mitteteadvuslik motivatsioon või sekundaarne kasu, ei ole lülitatud diagnostilistesse juhistesse või kriteeriumidesse.
Navigeerimismenüü
Mõiste konversioon tähendab, et lahendamatutest probleemidest ja konfliktidest põhjustatud ebameeldiv afekt transformeeritakse kehaliseks sümptomiks. Dissotsiatiivsete häirete gruppi pole arvatud depersonalisatsiooni- ega derealisatsioonihäireid.
Kulg Dissotsiatiivsed häired on sageli ootamatu alguse ja lõpuga. Kõik dissotsiatiivsed seisundid kalduvad kaalulangus ei ole muud sumptomid mõne nädala või kuu järel, eriti kui nende algus oli seotud mingi traumeeriva elusündmusega.
Selleks kasutatakse ka radikaalseid meetmeid. Unustatakse ära, et inimene vajab elus püsimiseks nii energiat kui ka toitaineid, viimaseid on kõige parem saada toiduga, mitte toidulisanditest. Toidus on toitained õiges vahekorras ning nende imendumine sealt on kõige parem. Tehakse väike arvutus, et kui ma niipalju päevi nälgin või söön vaid näiteks kcal, siis peaksin kuue nädalaga kaotama näiteks 10 kg.
Kroonilisemad seisundid, eriti paralüüsid ja anesteesia, võivad areneda vahel küllaltki aeglaselt seoses mingi lahendamatu probleemi või interpersonaalsete raskustega.
Dissotsiatiivsed seisundid, mis on tekkinud enam kui aastat enne psühhiaatri juurde pöördumist, on sageli ravile resistentsed. Dissotsiatiivsete häiretega inimesed eitavad sageli neil esinevaid probleeme ja raskusi, mille olemasolu võib kõrvaltvaatajale ilmselge olla, ning omaks võetakse neid probleeme, mida tegelikult on võimalik pidada dissotsiatiivsete sümptomite tagajärjeks.
Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: a dissotsiatiivsele häirele iseloomulikud kliinilised tunnused; b kehalise haiguse tunnuste puudumine, millega võiks sümptomit või sümptomeid seletada; c tõendid, mis kinnitavad häire psühhogeenset päritolu: s. Sageli võib olla raske leida veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid psühhogeenset päritolu isegi juhul, kui selleks on tugev kahtlus.
Diferentsiaaldiagnoos: kesk- ja perifeerse NS haiguste esinemisel tuleb diagnoosi suhtuda äärmiselt ettevaatlikult. Kui puuduvad tõendid psühholoogiliste põhjuste kohta, jääb diagnoos esialgseks ning tuleks jätkata somaatiliste ja psühholoogiliste põhjuste uurimist.
Dissotsiatiivne amneesia Peamine iseärasus on mäluhäire, mis ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest ja on selleks liiga tugevalt väljendunud, et seda saaks seletada tavalise unustamise või väsimusega. Amneesia on tavaliselt seotud psühhotraumeerivate sündmustega ning tavaliselt on osaline ja selektiivne.
Amneesia ulatus ja sügavus võivad varieeruda suurtes piirides päevast päeva ja ka sõltuvalt sellest, kes seda uurib, kuid selles on tuum, mida ei ole võimalik meenutada ärkvelolekus.
Täielik ja üldistunud amneesia esineb harva. Kaasuda võivad mitmesugused emotsionaalsed häired, kuid rasket depressiooni esineb harva. Võib ilmneda nõutus, distress ja varieeruva astmega tähelepanuotsiv käitumine, kuid vahel ka rahulik leppimine oma olukorraga.
Häire algab sagedamini nooremas täiskasvanueas ning tavaliselt esinevad kõige äärmuslikumad juhud meestel nn. Mitteorgaanilised dissotsiatiivsed seisundid vanemaealistel on harvad.
- Nähud ja sümptomid[ muuda muuda lähteteksti ] Diabeedi klassikalisteks sümptomiteks on polüuuria sage urineeriminepolüdipsia suurenenud janupolüfagia suurenenud nälg ja kaalulangus.
- Kaalulangus plaastrid soovide ulevaateid
- Krooniline sudamepuudulikkuse kaalulangus
- Soo vahem kahjukaalu kaalu
- Управлять машиной было очень легко: он лишь указывал общее направление, а робот заботился о мелочах.
Diagnostilised juhised. Kindla diagnoosi eeldused on: a partsiaalne või täielik amneesia äsjaste psühhotraumeerivate või stressoorsete sündmuste suhtes psühhotraumeeriv aspekt võib ilmneda ainult siis, kui saab teavet ka teistelt inimestelt ; b orgaanilise ajukahjustuse, intoksikatsiooni või ülemäärase väsimuse puudumine.
Diferentsiaaldiagnoos: Orgaaniliste psüühikahäirete korral on tavaliselt ka muid närvisüsteemi kahjustusele viitavaid tunnuseid, lisaks ilmsed ja püsivad teadvuse hägunemise tunnused, desorientatsioon, lainetav teadvuseseisund. Orgaanilistele häiretele on rohkem iseloomulik kõige viimasema aja sündmuste mälust kadumine, sõltumata võimalikest psühhotraumeerivatest sündmustest ja probleemidest.
Alkoholi või ravimite kuritarvitamisest tingitud mälulüngad on tihedas ajalises seoses nende ainete kasutamisega ning kadunud informatsiooni ei ole võimalik kunagi taastada. Dissotsiatiivse amneesia korral ei esine amnestilisele seisundile Korsakovi sündroom tüüpilist lühiajalist mäluhäiret, kus vahetu mälu on häireteta, kuid juba kahe või kolme minuti pärast mälujälg kaob.
Peaaju kontusiooni või raske peavigastuse korral esinev amneesia on tavaliselt retrograadne, kuigi raskematel juhtudel võib esineda ka anterograadset amneesiat; - dissotsiatiivne amneesia on tavaliselt domineerivalt retrograadne.
Teadlikust amneesia simuleerimisest on kõige raskem eristada dissotsiatiivset amneesiat, selleks kaalulangus ei ole muud sumptomid vaja täpselt uurida premorbiidse isiksuse ja motivatsiooni iseärasusi. Teadlik amneesia simulatsioon on tavaliselt seotud ilmsete rahaliste probleemidega, surmahirmuga sõjaajal, surmanuhtlust või vanglakaristust määrava kohtuotsusega.
Fuuga korral esinevad kõik dissotsiatiivsele amneesiale iseloomulikud tunnused, millele lisandub mingi näiliselt sihipärane retk kodust või töökohast eemaldage madalam rasv, kusjuures säilib enese eest hoolitsemine.
Diagnostilised juhised: Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: a dissotsiatiivse amneesia tunnused F Diferentsiaaldiagnoos: Temporaalne epilepsia. Epilepsiale iseloomulik anamnees, stressoorsete sündmuste või probleemide puudumine ja vähem sihipärane ning fragmentaarsema loomuga tegevus ja liikumine on omased epilepsiahaigetele. Teadlik simulatsioon. Depressiivne stuupor ja maniakaalne stuupor arenevad suhteliselt aeglasemalt ja otsustamisel tuleks kasutada teistelt saadud andmeid.
Depressiivne ja maniakaalne stuupor on üha harvemaks muutunud seoses meeleoluhäirete varajase raviga. Dissotsiatiivne stuupor Patsiendi käitumine vastab stuupori kriteeriumidele, kuid uurimisel ei ilmne ühtegi somaatilisele põhjusele viitavat tõendit ega ka muule põhjusele. Sarnaselt teistele dissotsiatiivsetele häiretele on alust pidadada häiret psühhogeenseks, mida tõendab seos stressoorse elusündmusega või silmatorkava interpersonaalse või sotsiaalse probleemiga. Stuupori diagnoosi aluseks on: tahteliste liigutuste vähenemine või kadumine; reaktsiooni nõrgenemine või kadumine välistele stiimulitele, nagu valgus, müra või puudutus; patsient lamab või istub liikumatuna pikema aja vältel; kõne, spontaansed ja sihipärased liigutused puuduvad täielikult või peaaegu täielikult; kuigi võivad esineda mõningad teadvusseisundi häired, on lihastoonus, asend, hingamine ning vahel avatud silmad ja koordineeritud silmaliigutused sellised, mis lubavad täiesti kindlalt väita, et patsient ei maga ega ole ka teadvusetu.
Diagnostilised juhised: Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: a stuupor; b somaatilise või muu psüühikahäire puudumine, mis võiks seletada stuupori esinemist; c hiljutise stressoorse sündmuse või aktuaalsete probleemide olemasolu. Dissotsiatiivset stuuporit tuleks eristada: 1 katatoonne stuupor; 2 katatoonse skisofreenia korral avalduvad tavaliselt ka muud skisofreeniale iseloomulikud sümptomid.
Dissotsiatiivne transs Häire, kus subjekt kaotab ajutiselt temale omase identideedi ning ei teadvusta täielikult ümbritsevat reaalsust; mõnel juhul võib isik tegutseda nii, nagu oleks tema üle võimust saanud teine isiksus, vaim, jumalus või jõud. Siin võib käsitleda ainult selliseid transihäireid, mis segavad tavalist tegevust, esinedes väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone või nende jätkuna.
Transihäireid, mis ilmnevad skisofreenia või ägedate psühhooside või isiksuse mitmesuse korral, ei käsitleta siin; samuti juhte, kus transihäire on tihedalt seotud mõne kehalise haiguse nagu temporaalepilepsia või peaajuvigastus või psühhoaktiivsete ainete intoksikatsiooniga.