Rasva kadu ja uriin
Praegu ei ole enam kui üks laboriuuring täielik uriini analüüsimata, sest just nende tulemuste põhjal saab hinnata kogu inimese keha üldist seisundit ja kahtlustada mitmesuguste haiguste arengut. Leidke iga päev võimalusi kehaliseks aktiivsuseks. Töövõime hindamine Alates 1. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Inimesed pakuvad abi, sest nad tõesti tahavad aidata.
Vesi Vesi Vesi on inimese keha peamine koostisosa ja on elulise tähtsusega organite funktsioneerimisel ja termoregulatsioonis.
Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett.
Söötade energia sisaldus - MES nõuandeteenistus
Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada.
Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest — higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi pisarad, sülg uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel.
Lisaks ilmneb selline sümptom ka teiste elundite patoloogiatega. Diabeedi korral võib uriin häguseks muutuda suhkru glükoosi sissetungimise tõttu, kuid sel juhul on atsetooni lõhn.
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Veebilansi regulatsioon on tihedasti seotud elektrolüütide tasakaaluga.
Kui kehas on vett liiga palju, eritub lahjemat uriini ja kui keha vedelikes muutub elektrolüütide kontsentratsioon liiga kõrgeks, saab aju janukeskus stimulatsiooni, mis viib janutunde tekkele ning neerudes väheneb rasva kadu ja uriin eritumine. Vedelikukadu toimub uriiniga, roojaga ning aurustumisel naha ja hingamisteede kaudu.
Tervetel täiskasvanutel ületab päevane uriini hulk ml ning on normaalselt 1—2,5 liitri vahel. Rooja kaudu väljutub vett tavaliselt — ml päevas, kuid see kogus suureneb tunduvalt kõhulahtisuse korral.
Aurustumisega kaotab inimene päevas vett keskmiselt — ml kehapinna 1 m2 kohta mõõdukas kliimas.
Higistamiskaod on tavaliselt väikesed, kuid need suurenevad mitme liitrini päevas kuumas ja niiskes keskkonnas või tugeva kehalise töö korral ka mõõdukates tingimustes. Veevajadus Enamik tervetest inimestest rahuldavad päevase vedelikuvajaduse juhindudes janutundest.
Kaal v rasv Ainult kaalukaotusel pole lihtsalt mõtet. Kuigi põhiliseks rasvumise näitajaks on kaal, ja seda on kerge kõikjal mõõta, kuid see ei näita veel rasvumise ulatust. Seetõttu on inimesed ekslikul teel — soovist võidelda rasvumisega, on mindud kergemat teed, ja asutud võitlema kaaluga.
Tervetele inimestele ei ole täpset soovitust päevase veetarbimise osas, kuna vedelikuvajadusel on märkimisväärsed individuaalsed erinevused ja see on tingitud füüsilisest aktiivsusest ja klimaatilisest olukorrast. Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest.
- Miks on salendav reklaamid probleemiks
- Vesi | Tervisliku toitumise informatsioon