Osakaal parast perioodi tagasipoordumist
Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustele vastavad kulud: 1 töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel ning töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale; 2 töötaja transpordikulud, vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele selle esitamisele eelnenud 12 kuu sissetuleku tõendi. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele dokumendi, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist.
Vaata ka muudatuste seletuskirja. Vaadake siit, kas Teil on tagasipöördumistoetuse nõuded täidetud Tagasipöördumistoetus on suunatud pikka aega võõrsil kaalulangus 85308 lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks, kuivõrd aastatega suureneb pereliikmete arv ning tagasikolimisteenused on kulukad.
Pikka aega võõrsil viibimise ehk kümne aasta nõuet ei kohaldata kuni aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele, et soodustada võõrsil hariduse saanud noorte tagasipöördumist osakaal parast perioodi tagasipoordumist tööle asumist Eestis.
Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" tingimused – Riigi Teataja
Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes: on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või on Eestist emigreerunud või välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud osalise või täieliku töövõime puudumisega isik; on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kaheksa kuud enne taotluse esitamist ja tagasipöörduja ning temaga koos tagasipöörduvate laste elukoht on Eesti Vabariigi rahvastikuregistris registreeritud; vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.
Isik loetakse põlvnevaks eestlaste hulgast, kui tema vanemate või vanavanemate hulgas on eestlasi. Milleks saab tagasipöördumistoetust taotleda? Toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest. Tagasipöördumistoetusega soovitakse leevendada lastega perede tagasipöördumise kulutusi ning pakkuda sotsiaal-majanduslikku tuge vanematele, kel pole tagasipöördumise järgselt õnnestunud leida tööd või tulenevalt laste east siirduda tööturule.
Toetus jaguneb põhitoetuseks ja lisatoetuseks.
Tagasipöördumistoetus | INSA
Põhitoetusega toetatakse tagasipöörduja elamistingimuste loomist Eestis ja kiiremat ühiskonda sulandumist ning kohanemist. Lisatoetusega toetatakse tagasipöörduja alaealiste laste elamistingimuste loomist Eestis ja transpordi- ning kolimiskulude katmist.
Kuidas saab tagasipöördumistoetust taotleda? Tagasipöördumistoetust võib taotleda kohe pärast enda kandmist Eesti rahvastikuregistrisse, kuid mitte hiljem kui 8 kuud pärast tegelikku tagasipöördumist Eestisse.
Kaheksakuuline periood võimaldab tagasipöördujal komplekteerida taotlust ja ilma tagasipöördumistoetuse õigust kaotamata esitada taotlus mõistliku aja jooksul. Tagasipöördumistoetuse taotlemise vajadus võib tekkida alles tagasipöördudes, kui kavandatu ei rakendus plaanipäraselt nt töölepingut tegelikult ei sõlmitagi või tabab taotlejat või tema peret mõni ootamatu haigus või õnnetus ning taotlejal on vaja toetuse taotlemiseks vajalikke dokumente alles võõrsilt koguma hakata.
Toetuse taotleja peab täitma ja allkirjastama taotlusankeedi ning esitama selle Integratsiooni Sihtasutusele koos järgmiste dokumentidega: Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele isikut tõendava dokumendi ja koos taotlejaga taotlusankeedile kantud ja Eestisse saabunud lapse laste isikut tõendava dokumendi koopia.
Taotleja võib esitada nii isikutunnistuse kui passi koopia.
Taotlejad, kes pole Eesti Vabariigi kodanikud, peavad lisama taotlusele Eesti elamisloa ja dokumendi, mis kuidas leida keha rasva protsendi kaotust eesti rahvusesse kuulumist nt vanemate või vanavanemate sünnitunnistus.
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele dokumendi, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist. Selleks võib olla tööraamat, töölepingud, sotsiaalkindlustuse väljavõtted tasutud sotsiaalmaksudest, õpingute tunnistused, tööandjate soovituskirjad, rendilepingud jmt. Kindlasti ei piisa vaid elukoha registreerimise tõendist. Taotleja peab tõendama oma võõrriigis püsivalt viibimist läbi seal toimunud tegevuse.
Juhul, kui tagasipöördujaks on mittetöötav isik, siis on võimalik võõrriigis viibimist tõendada läbi erinevate kliendilepingute nt telefonikõned, tarbimiskontod jne. Esitada mitte enam kui viimase kümne aasta dokumendid.
RAHVUSKAASLASELE
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele selle esitamisele eelnenud 12 kuu sissetuleku tõendi. Naaberriikidest tagasipöördujad peavad esitama igapäevases kasutuses olnud pangakonto väljavõtte täies mahus. Isikud, kellel pole olnud sissetulekuid, saavad samuti esitada igapäevases tarbes olnud pangakonto väljavõtte. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele lähteriigi eluaseme rendi- või omandisuhte korraldamise tõendi.
Taotlusankeedil märgib taotleja, milline oli tema viimane elukoht võõrsil. Kui osakaal parast perioodi tagasipoordumist on elupinda rentinud, siis esitab ta viimase rendilepingu koopia.
Kui taotleja on omanud elupinda, siis tuleb taotlejal taotlusele lisada omandi müügileping.
EUR-Lex - DC - EN - EUR-Lex
Kui omand pole müüdud, siis peab elupinda omanud isik selgitama ja vajadusel tõendama, millistel asjaoludel pole elupinda müüdud ning lisama taotlusele nii elupinna ostulepingu koopia kui ostuks tarbitud laenu juhul, kui on laenu võetud väljatrükk.
Toetuse andja käsitleb omandit tuluna ning võtab arvesse omandi müügist või eeldatavast müügist saadavat tulu toetuse määramisel.
Osalise või täieliku töövõime puudumisega isikul tuleb esitada selle kinnituseks tõend. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele transpordi- ja kolimiskuludega seotud kuludokumendid või kalkulatsiooni.
Taotleja ja tema pere transpordi- ja kolimiskulusid hüvitatakse vastavalt tekkinud kulutustele. Need tuleb dokumentidega arved, tšekid tõendada. Kalkulatsioon on lubatud vaid isikutel, kes pöörduvad tagasi kriisipiirkondadest ja kulutuste tõendamine pole võimalik. Samuti on kalkulatsioon lubatud sõiduvahendi küttekulude katteks. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele kirjelduse oma pere toimetuleku raskuste kohta. Tagasipöördumistoetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnenud kuludest.
Seepärast tuleb taotlejatel selgitada nende ja nende pereliikmete majanduslikku olukorda, sissetulekuid, võimalikke kohustusi ning toimetulemist takistavaid asjaolusid.
Juhul, kui isikud on töötud, siis tuleb taotlejal lisada Eesti Töötukassa tõend töötuks registreerimise kohta ning lisada selgitused töö leidmist takistavate asjaolude kohta. Taotleja peab olema valmis kirjeldatud toimetulekuraskusi tõendama nt tervislik seisund, kulukas lahutus, õnnetusjuhtumid jne. Juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, on Integratsiooni Sihtasutusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.
Taotlejale edastatakse e-posti teel vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni 60 tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemine.
Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamise taotlusvooru infopäev
Tagasipöördumistoetus on ühekordne toetus Eestisse tagasipöördumiseks. Kui isikule on juba aastate eest tagasipöördumistoetus määratud, siis seda eeldusel, et isik on püsivalt Eestisse tagasipöördunud. Kuidas taotlusi läbi vaadatakse ehk menetletakse? Taotlust menetletakse kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.
Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud näiteks asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks taotluses nõusoleku andnud, tervisliku toitumise kaalulangus tähtkirjana posti teel.
Kuidas taotleda toetust lastele? Teine vanem sama lapse eest toetust enam taotleda ei saa. Kas toetuse taotlemiseks tuleb sõita Tallinnasse? Tingimata ei tule. Taotluse võib esitada kas elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile tagasieestisse integratsioon. Lisaks on toetuse andja loonud väljaspool Tallinna elavatele taotlejatele võimaluse paberkandjal taotluse esitamiseks vastavas osakaal parast perioodi tagasipoordumist asuvasse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse.
Laadige alla tagasipöördumistoetuse taotlemise vorm PDF. Kuidas tagasipöördumistoetus välja makstakse? Põhitoetuse maksimaalne suurus on eurot taotleja kohta. Lisatoetuse maksimaalne suurus on eurot alaealise lapse elamistingimuste loomise toetus iga tagasipöörduva lapse kohta või laste kohta kui tagasipöörduja on olnud ainuke pere toitja ning kuni eurot transpordi- ja kolimiskulude hüvitamiseks.
Toetussumma kantakse üldjuhul taotleja pangaarvele. Perekonna toetused võidakse kanda ühe perekonnaliikme pangaarvele.